TÄRKLISE SEEDIMINE
Kalju Põldvere

     Tärklis on toidus tähtsaimaks süsivesikute allikaks. Keetmine või küpsetamine teeb tärklise osaliselt kliistriks muutes paremini seeditavaks. Tärklise seedimine algab juba suus.

*Katse 1
Võrrelge mikroskoobi all keetmata ja keedetud kartuli tärklist.

*Katse 2
Pange veetilka alusklaasil veidi tärklist ja soojendage ettevaatlikult gaasileegil või piirituslambil.
Katke katteklaasiga.
Jälgige mikroskoobis tärklisteri kliistriks muutumisel.

*Katse 3
Uurige mikroskoobis leiva- ja saiaraasukesi!
Näeme rakukesi, amorfsemat massi, mis koosneb valkudest ja täiesti kliistriks muutunud tärklisest, ent küllalt palju on ka mitmesuguses pundumis- ja lagunemisastmes tärklisteri.
Mõnele leivasordile lisatakse ka nisu- või maisijahu. Püüdke määrata tärklisterade liigilist kuuluvust! Mõnikord tekivad raskused nisu- ja rukkitärklise eristamisel. Siin aitab asjaolu, et rukki tärklisterade purunemine algab keskelt, nisul servadest.
NB!Leivas leiame veel hulgaliselt kepjaid baktereid. Ärge ehmuge - need on laktobatsillid: leiva hapendamine on ju piimhappeline käärimine.

*Katse 4
Koguge katseklaasi mõni milliliiter sülge, pistke sinna otsapidi tärklispaberi riba ja asetage katseklaas ligikaudu 37°- sesse temperatuuri, kasvõi ahjukappi.
Mitmesuguste ajavahemike järel joodreaktsiooni tehes püüdke selgitada, kui ruttu seedib tärklis süljes.

Ajakirjast "Eesti Loodus" 1970 nr.3