VESI JA VEEAUR 

 

1. Vee olekud.

Vesi võib olla . . . . . . . . . olekus: . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . ja . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vesi on voolav, sest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jäätükk on kõva , sest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 

2. Miks jäätükk säilitab oma kuju, aga vesi võtab selle anuma kuju, kus ta on? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Veeaur on (milline?) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Kuidas on veeaurus molekulid omavahel seotud?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Joonista, kuidas paiknevad molekulid jäätükis, vees, veeaurus.

 

 

 

 6. Kas peale vee on veel teisigi aineid, mis võivad olla kolmes olekus?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Too näiteid!

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Aine olek sõltub . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 8. Sa kõnnid varasel suvehommikul rohu peal, jalad saavad märjaks. Ometi pole öösel vihma sadanud. Miks rohi on märg? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 9. Seleta, kuidas tekib kaste?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10. Keskpäevaks on rohi jällegi kuiv. Kuhu on kaste rohult kadunud?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11. Vee muutumist auruks nimetatakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 12. Kuidas nimetatakse järgmist nähtust?

Öösel jahtub koos maapinnaga ka selle kohal olev õhk. Õhu jahtumisel hakkab veeaur õhust eralduma ja koguneb piiskadeks. Need piisad on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus.

Seda nähtust nimetatakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13. Kus võib veel eelpool nimetatud nähtus tekkida? Ja miks?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 14. Tee joonis pilve tekkimise kohta!

 

  

 

15. Selgita, kuidas tekib vihm.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 16. Palaval suvepäeval on hea ujumas käia. Vesi on soe. Kui aga veest välja tuled, hakkab jahe. Miks?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 17. Märgi, kas lause on tõene (T) või väär (V)?

Jää, vesi ja veeaur on erinevad ained.
Aine olek sõltub temperatuurist.
Veeaur võib koguneda tilkadena jahedatele esemetele.
Õhus ei ole veeauru.
Vee muutumine auruks on sulamine.
Udu tekib, kui veeaur koguneb veetilkadena rohule.
Udu koosneb väikestest veepiisakestest.
Vett aurub nii veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimede lehtedelt.
Pilv tekib niiske õhu paisumise tõttu.
Vee aurumiseks kulub soojust.
Auruv vesi soojeneb.
Veeauru kogunemisel veeks vabaneb soojus.
Vabanev soojus kandub ümbritsevatele kehadele, aga mitte