KALEVIPOJA HAUD

Kõige kindlamini mainitakse Kalevipoja hauda asetsemas Kivimõmme metsas (Jõhvi raj.). Uskumus, et Kalevipoja hauas leidub suuri aardeid, on elanud kaua rahva hulgas, ja nii on teostatud seal kaevamisigi varanduste kättesaamiseks.

Kalevipoja hauaks nimetatakse ka Tallinna Toompead. Seda tõenäoliselt "Kalevipoja" eeskujul, kus Toompead kujutatakse vana Kalevi hauana.

Peale rahvamuistendite Kalevipoja surma kohta Kuremäel ja tema haua Kivinõmme metsas on tuntud muistendid, kus räägitakse Kalevipojast põrgu väravas, kuhu teda on viinud hobuseks moondunud Vanapagana.

Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas . Maanteest hauani on umb. 300 m. Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks. Mäel kasvab umb. 100 aasta vanune segamets. Kuplikujulise mäe kõrgus ümbritseva maapinnaga võrreldes on umb. 10 m, läbimõõt 200 m. Haud ise on 10 m pikk, 3 m lai. Sõja ajal ehitati mägi täis punkreid ja kaevikuid, mistõttu lõhuti nn. "haud" Kalevipoja mäe läänepoolsel nõlvakul, et seda on raske üles leida isegi kohapealseil elanikel. Muidu on Kalevipoja haud, samuti Kalevipoja mägi, kohapeal väga laialdaselt tuntud.

Rahvasuus on tuntud Kalevipoja surm kahel viisil Laialdasema leviku osaliseks on saanud jalgade raiumine vaenlase poolt Kuremäel, vähem tuntud on mõõga needimisest põhjustatud jalgade lõikamine.

"Alutaga Jõhvi kihelkondas Pagari mõisa maa peal Tobrina metsas peab olema Kalevipoja haud (kalmuküngas, kus Kalev on saand maetud, see koht on Kuremäelt kuus versta eemal) ja selle kalmu pikkus peab olema kolm sülda ja kõrgus arvata kolm jalga, seal juures peab ka suur hunnik munakuid kive olema, mis Kalevipoeg ise peab olema kandnud."

Ennemuiste, kui sakslased tulid meie maale, on Kalevipoeg nad maalt välja kihutanud, ja kui maa vaenlasest lage olnud, heitnud ta väsimust puhkama Kuremäele, jäänud aga kauaks magama. Sel ajal tulnud sakslased tagasi, raiunud Kalevipojal mõlemad jalad põlvist saadik ära. Hakanud siis Kalevipoeg põlvedel käies sakslasi taga ajama, et veel enne surma oma vaenlastele kätte tasuda. Selleks on ta Kivinõmme jõudes endale suure rüpetäie munakuid kive korjanud, et sakslastele tublisti vatti anda. Aga vana Liiva- Hannus tõmmanud tema arvestusest kriipsu läbi. Enne kui ta sai sakslased kätte, suri ta, ja on sinnasamasse maha maetud, kuhu ta suri. Seal pidavat tema kalmuküngas tänapäevani veel alles olema. Ühtlasi pandi ka tema varandus - kolm tündrit kulda - talle hauda kaasa, mis veel tänapäevani seal peituvat.

"Alg- Kalevipojas" annab aga Kreutzwald Alevipoja haua- Kuningakääpa - asukoha:

Suure Pihkva maantee ääres
Põhja poolsel tee sõrvas
Seisab Alevide kalmo
Ase praego avalikult,
Ehk kül küngas ammo kadund
Kalmo rahvas tänapääval
Kuninga- kääpaks nimetab.
(XII lugu, 595 - 601.)

Kuningakääpa asukohta märgib (Võru raj. Lasva k\n.). Kääpa külas, Võrust 6 km kaugusel Räpina maanteed paremat kätt Lasva poole 1\2 kilomeetri pealt algava männimetsa algul olev kivi, mida kutsutakse Kuningakiviks. Seal ümbruses leidub ka kääpaid.