Millest vestavad aastarõngad?
Aino Kasesalu

    Kui oleme puu maha lõiganud, näeme tüve ja kännu ristlõikepindades kontsentrilisi ringe - aastarõngaid, mis teadlikule vaatlejale räägivad puu möödunud elust palju huvitavat.
     Aastarõngas on puittaimede tüve, oksa või juure üheaastane jämeduse juurdekasv. Rõngad paiknevad ümber säsi nii, et varem tekkinud on säsi lähedal, hilisemad puu välispinnas.
     Mõõduka ja külma kliimaga piirkondades on puittaimede iga-aastane jämeduse juurdekasv perioodiline ning toimub koore ja puidu vahel olevate kambiumirakkude elutegevuseks soodsal ajal. Kevadel, mahlade intensiivse liikumise aegu hakkab kambium hulgaliselt moodustama suure läbimõõduga õhukeseseinalisi puidurakke ja valmistab neid tavaliselt juunikuuni. Seda paari kuu vältel tekkinud suhteliselt heledat rakkude kihti nimetatakse kevadpuiduks. Seejärel muutub kambiumi tegevus järk-järgult aeglasemaks ning lakkab tavaliselt septembris täielikult. Sel ajal moodustunud väiksemate ja paksemate seintega rakkude tume kiht kannab sügispuidu nime.

     Need kaks rakukihti, kevad- ja sügispuit, kujundavadki aastarõnga. Ja järgmisel kevadel algab uue aastarõnga loomine. Tumeda sügispuidu kõrvale ilmuvad jälle heledad rakud, jättes küljelt selgesti märgatava üleminekupiiri.
      Juhtub ka seda, et mõnel aastal ei moodustugi aastarõngast. Niisugune olukord võib tekkida elavokste liigse laasimise või ilupuude väga tugeva kärpimise tagajärjel.
     Üldiselt saab siiski meie kliimas tüvelt aastarõngaid lugedes teada puu ligikaudse, juurekaelalt aga täieliku vanuse.

     Teisiti on lugu pideva kasvuperioodiga troopiliste liikide puiduga. Nende puhul on aastased juurdekasvud väga ähmased ( näit. mõnedel küpressilistel).Põua- ja sademeteperioodide vaheldumine võib seal põhjustada puidus üksikuid laialivalguvaid kontsentrilisi ringe, kuid neid ei saa samastada aastarõngastega.
     Ka meie kliimas võib mõnikord ühel aastal tekkida nagu kaks aastarõngast. Näiteks siis kui puu noored lehed hukkuvad hiliskülmade pärast või neid on hävitanud kahjurid. Sellistel juhtudel pidurdub kevadpuidu moodustumine järsult ning hakkavad tekkima sügispuidule omased rakud. hilissuvel moodustub koos uute lehepungade puhkemisega kevadpuidutaoline rakukiht uuesti ning pärast seda normaalne sügispuit. Need kaks aastarõngasarnast kihti on ehituselt tavaliselt veidi erinevad: kasvus pidurdunud sügispuidu rakud lähevalt teistkordselt tekkinud kevadpuiduks üle sujuvamalt ning sugugi mitte alati kogu aastarõnga ulatuses. 

Ajakirjast "Eesti Loodus" nr.11, 1971