EESTIMAA MULLAD

Liis Madik
Tallinna Hiiu PK

 Muld on maakoore pindmine kiht, mida kasutavad ja kujundavad taimed, mikroorganismid ning loomad. Muld on taimse produktsiooniprotsessi saadus, sest kivimist mulla kujunemine saab alguse taime orgaanilisest ainest. Taimsete, loomsete ja mikroobsete orgaaniliste ainete muundumisel tekib huumus, mis on mulla kujunemise ja arenemise liikumapanevaks jõuks. Seda mõjutavad kliima, lähtekivim, maapinna reljeef ning inimtegevus. Taim ja muld on tihedais vastastikes seostes. Muld poleks taimeta ja taim mullata.

Vee ja toiteelementide allikana on muld taime elutegevuse eeltingimuseks. Taime ja mulda ühendab energia ja toitainete liikumine mullast taime ja taimest mulda, kusjuures vesi toimib nagu veri loomas või inimeses.

Eestimaa mullad on kujunenud pärast mandrijää ja jääajajärgsete veekogude järk-järgulisest taganemist. Umbes poole Eestimaa aluspõhjaks on paas, umbes kolmveerand mulla lähtekivimist on olnud või on karbonaatsed. Muldade lähtekivimid on eri mineraloogilis - keemilise koostisega. Iseloomulik on tugevasti karbonaatsete, rohke räha ja kivisisaldusega moreenide vaheldumine karbonaadivabade setetega. Sellest on tingitud Eestimaa muldade liigirikkus. Eestimaa mullad jagunevad kujunemise ja omaduste järgmisteks mullatüüpideks:

 Kamar - karbonaatmullad hõlmavad Eestimaa haritavast maast 25,7%. Tüüpilised kamar-karbonaatmullad paiknevad pael ja tugevasti karbonaatseid pinnakattesettel. Tüüpilised kamar-karbonaatmullad (rähk -, veeris -ja klibumullad) on lubjarikkad, kivised ning õhukese ja lihtsa profiiliga. Kollakashallil karbonaatsel moreenil on kujunenud Eestimaa viljakamad liivsavimuldi -leostunud ja leetunud kamar -karbonaatmullad. Nende ülemistes kihtides karbonaadid puuduvad.

Huumuskarbonaatmullad ehk loomullad on kujunenud lubjakivimeil ja neid katvail kuni 30 cm paksustel setetel. Need on väga huumus- ja toitainerikkad, kuid õhukese mullakihi ning paasaluspõhja tõttu põuakartlikud.

 Soostunud kamarmullad on kujunenud liigniiskuse tingimustes lubjarikkal lähtekivimil. Soostunud kamarmullad moodustavad haritavast maast 32,8 %. Need mullad sobivad eriti heinte kasvatamiseks.

 Leetmullad on kujunenud peamiselt liivadel rohttaimedeta okasmetsade all. Need ei sobi põllumajanduslikult haritavaks maaks. Nad sobivad vaid metsamaaks. Leedemuldadel kasvavad kuusikud, ka männikud ja kaasikud.

 Soostunud leetmullad on kujunenud lubjavaesel lähtekivimil liigniiskuse tingimustes. Need on väga happelised, tugevasti leetunud ning toitainevaesed mullad. Soostunud leetmullad sobivad vaid metsamaaks. Soostunud leetmullad hõlmavad Eesti haritavast maast 8,8% ja metsamaast 27,6%. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont.

 Erodeeritud ja kamardeluviaalmuldi esineb peamiselt Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul. Erodeeritud mullad paiknevad kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning järskudel oruveerudel ja kannatavad veeerosiooni all. Deluviaalmuldi leidub nõgudes ja kõrgendike jalameil, kus toimub paeleuhtumine.

 Soomuldi iseloomustab üle 30 cm paksune turbakiht. Nad on fosfori, kaaliumi ja mikroelementide poolest vaesed. Soomuldade osa Eestis on suur (23%), valdav osa neist metsamaadel. Madalsoomullad on pärast kuivendamist ja ülesharimist keskmise viljakusega. Sünde-soomullad on üldiselt happelised ja vähese viljakusega. Rabasoomullad on väga tugevasti happelised ja ülesharimiseks vähesobivad.

 Lammimuldi on Eestis väga vähe. Neil paiknevad parimad looduslikud rohumaad.

 Sooldunud rannikumullad on Eesti nooremad mullad. Nad paiknevad kitsa ribana mereäärsetel lauskrannikutel.

 Leede-ja leetunud liivmuldi on Eestis 10%. Neil asuvad Eestimaa parimad puhke-, marja - ja seenemetsad.

Maa põllumajanduses kasutamise ja mullastiku erinevuste alusel eristatakse Eestis kaheksa mullastikuvaldkonda:

Tüüpiliste kamar - karbonaat muldade valdkond.
Leostunud ja leetunud kamar karbonaatmuldade valdkond.
Kamar-leetmuldade valdkond.
Kamar-plei ja lammimuldade valdkond.
Vahe-Eesti leet-ja soomuldade valdkond.
Peipsi - äärne leet-ja soostunud soomuldade valdkond.
Põhjaranniku kiviste leetmuldade valdkond.
Erodeeritud muldade valdkond.

Eesti põllumajanduslikult haritavast maast on 82 % kivine. Valdava osa moodustavad peenkivid. Tüüpilistes kamar-karbonaatmuldadeks on rohkesti kive, mille läbimõõt on üle 10 cm. Samal ajal on kivised mullad lubjarikkad ja sobivad happesust pelgavaile kultuuridele.

40% Eesti põllumuldadest vajavad lupjamist. Lämmastik tarve on kõigil muldadel suur, väljaarvatud madalsoomullad. Mineraalväetiste kasutamine on suurendanud haritava maa muldades fosfori -ja kaaliumisisaldust. Enamiku põllumuldade viljakus on väike või alla keskmise.

Maailmas üsna levinud muldade erosiooni ja deflatsiooni põhjustavad vesi ja tuul. Eestis on ärauhtumise ohus üle 100 000 hektari muldi. Erodeeritud ja erosiooni ohtlikud mullad paiknevad eelkõige Haanja ja Otepää kõrgustikel. Tuulekandele vastuvõtlike muldi on Eestis üle 500 000 hektari. Põhjuseks on põldude üleliigne avardamine ning liigniiskete muldade liigne kuivendamine. Tuulekande ohtu tuleb eriti tõsiselt arvestada Lääne-Eestis ja saartel.

Liigne kemiseerimine mõjub halvasti mulla elustikule. Orgaaniliste väetiste kasutamise senine tehnoloogia on tekitanud energiadefitsiidi muldade elutegevuses. Läpa ja sõnnikuvesi reostavad veekogusid ja põhjavett. Mineraalväetiste puudulik tehnoloogia põhjustab nitraatide kasutamata jäämist ja nende liikumist põhjavette või veekogudesse.

Iga inimene peab arvestama oma tegevuse tagajärgi. Iga õhku või vette paisatud kilogramm saasteainet jõuab mulla kaudu varem või hiljem meie toidulauale.

Teed ei tohi takistada mullavee liikumist, muutuda pinnavee kogujaiks teeäärsetel põldudel ja metsas. Kaduma peavad tühermaad ning lagamud. Sõnnikumajanduse ning mulla huumuseseisundi korrastamine kaitsevad mulda ka masinate ja keemiliste ainete eest.

Mullakaitse on ühtlasi vee ja taimkatte kaitse. Muld on ainult siis kaitstud, kui selles kasvavad taimed toodavad orgaanilist ainet ja selleks piisab puhtast veest.

Veeta ja taimedeta hävib muld. Mullata ja veeta hävivad taimed ja kogu elu.