EESTI JÄRVEDEST

Selleks, et järvedele mitte liiga teha, peame neid hästi tundma. Selle nimel on Eesti limnoloogid töötanud juba 1951.aastast. Nad on uurinud üle viiesaja Eesti järve. Kuid palju uuringuid seisab veel ees, et neid säilitada sellistena nagu nad on. 

Meil pole praegu isegi täpset ülevaadet järvede arvust Eestis. 
Nii leidub I. Kase "Eesti NSV järvede nimestiku" (1964) järgi Eestis 1148 järve.
ENE II köites aga antakse järvede koguarvuks 1525 
A. Mäemetsa arvates võib Eestis olla 1170...1200 järve.
Lisaks leidub veel palju laukaid, suuremaid I. Kase andmeil umbes 20 000. 
 

Pindala järgi võime reastada suuremad järved 
järgnevalt:

I Peipsi järv
II Võrtsjärv
III Narva veehoidla


Võrtsjärv

Eestis tuleb veidi rohkem kui tuhande elaniku kohta üks järv. 

Paistab, nagu oleks vabariik järvederikas, kuid naabritega võrreldes on meil neid siiski küllalt vähe. 
Soomes ligikaudu 60 000 (umbes 8%), 
Rootsis üle 100 000 (8,9%), 
Leedus vähemalt 3000 (1,5%), 
Lätis 5000 järve (1,7%).

Seega on meil järvi vähem kui kõigil naabritel ja vaid tänu Peipsile ja Võrtsjävele on nende all olev pindala suurem kui lõunanaabritel. 
Oma suuruse poolest seisab Peipsi viiendal kohal Euroopas.Baltimaadest on aga esimesed kaks kohta Eesti järvedel: need on Peipsi ja Võrtsjärv.

Nagu väidab meie soo- ja järvesetete uurija K. Veber, on Eesti järvede pindala olnud pärast viimast jääaega umbes 3 korda suurem kui praegu. Võib oletada, et ka järvi oli meil sel ajal 3 korda rohkem. Niisiis võisid järved sel ajal katta 12...15% territooriumist ja nende arv küündis 3...4 tuhandeni. 

UUS MÕISTE:
Limnoloog - teadlane, kes uurib järvede elustikku