Meie joad
Tõnis Kaasik

     Põhja-Eesti paekallas ehk klint on üks Põhja-Euroopa tähelapanuväärsemaid geograafilisi objekte, mis paistab silma gigantsete mõõtmete poolest. Terrass langeb kokku ordoviitsiumi lubjakivide leviku põhja- ja loodepiiriga, panga ees asuvad kambriumi liivad ja savid.
     Põhja-Eesti paekaldaga on seotud mitmed vaatamisväärsused ja loodusmälestised. Kõige olulisemad neist on kahtlemata joad, mis paiknevad umbes 250 km pikkusel klindil ja moodustavad Põhja-Eesti jugadevööndi.
    Läänepoolseim juga on Treppojal, idapoolseim on Narva juga. Üldse on põhjarannikul 22 juga.


     Enamiku jugasid leiame suhteliselt ranniku lähedal, mõne kilomeetri laiusel vööndil. kaugemale lõunasse jäävad vaid Vahiküla juga Vääna jõel, Nõmmeveski, Joaveski ja Vasaristi juga Lahemaal. Neis piirkondades kaugeneb klint merest, moodustades nüüdisaegse ja omaaegse rannajoone vahel klindilahe, mida lõunast piiravalt paekaldalt joad laskuvadki.
     Enamik Eesti jugasid kuulub riikliku kaitse alla kui säilitamist vajavad maastiku üksikelemendid. Seitse suuremat ja ilusamat juga on: Treppoja, Keila, Jägala, Joaveski, Langevoja, Tõrvajõe ja Narva juga.

"Eesti Loodus" 1972