Käed puude pulsil
JUHANI PÜTTSEPP

     Ökoloogia instituudi teadlased Olevi Kull, Ülo Niinemets ja Anu Sõber on Järvselja hea kasvuga segametsa rajanud ainulaadse katse. Kahekümne viie meetri kõrguse torni abil uuritakse lehestiku paksust.
     Miks ei võiks me puid laboris vaadelda? Sest on soov teada, kuidas asjad looduses tegelikult käivad. Metsas tekivad probleemid ja seosed, millest laboris aimu ei saaks. Puude puhul sõltuvad paljud asjad
nende vanusest. Suurte puudega tegelejaid on aga vähe, sest suurte puude latva on raske pääseda. Seal, kus kasvavad tõeliselt kõrged puud, kasutatakse mõnikord ligipääsemiseks kraanasid ja mägironijaid.
Eesti ökoloogid otsustasid ehitada torni.
     Järvselja metsas, kus torn seisab, on domineerivateks puudeks ülemises rindes haab ja kask ning allpool pärn ja kuusk. Teadlasi huvitab just see, et koos kasvavad erinevad puud - väga valgusnõudlik haab ja varjutaluv pärn. Mõõdetakse puude mikrokliimat (temperatuuri, valgust, niiskust) kogu lehestiku ulatuses. Oluline on teada saada, kui palju valgust neeldub lehestikus. Kui metsa all on valge, tähendab, et
lehestik on hõre ja valgust neeldub vähe. Kõik, mis kasvab allpool suurte puude võrasid, kasvab eeldusel, et üleval kogu valgust ära ei võeta.
    Millised mehhanismid panevad lehestiku paksusele piiri?
    Teatavasti on puude elutegevuse üks väga olulisi ilminguid fotosüntees, mille käigus toodetakse uut orgaanilist ainet ja neelatakse süsihappegaasi.
     Atmosfääris olev süsihappegaas määrab väga oluliselt meie keskkonna temperatuuri. Seega on taimede elutegevus väga oluline meie kliima soojenemise või külmenemise seisukohalt.
     Päike annab meile ja maale soojust. Ja samas soojus hajub maalt ilmaruumi. Küsimus on selles, millise temperatuuri juures on need soojusvood tasakaalus. Tasakaal sõltub atmosfääri omadustest, tema
koostisest. Temperatuuri mõjutavad gaasid: metaan (mis tekib näiteks orgaanilise aine lagunemisel põllumajanduses) ja freoonid (mis eralduvad näiteks külmutusseadmete töötamisel). Metaani ja freoonide
hulgad atmosfääris on väikesed, aga need gaasid mõjutavad väga oluliselt maa soojusbilanssi.    
     Süsihappegaas on vähem efektiivne, kuid teda on väga palju.
     Kui süsihappegaasi hulk atmosfääris suureneb, kasvab ka fotosünteesi aktiivsus. Mida rohkem on «rohelist aparatuuri» (näiteks lehestikku), seda enam neelatakse atmosfäärist süsihappegaasi.
     Paraku on käesolev sajand fotosünteesivatele organismidele halvasti mõjunud - metsade pindala on vähenenud. Süsihappegaasi hulka õhus on suurendanud fossiilsete kütuste põletamine, mulla huumusesisalduse vähenemine.
     Järvselja puude uurimine aitab teha ennustusi puude käitumise kohta teistes paikades. Olevi Kull ei julge küll öelda, et süsihappegaasi hulga suurenedes õhus lehestiku ulatus suureneb. Kindlalt aga võib väita, et süsihappegaasi kontsentratsiooni kasvades olemasoleva fotosünteesiaparaadi töö intensiivistub.
     1953. aastast on Havail mõõdetud süsihappegaasi hulka õhus. Arvatakse, et sel sajandil on selle gaasi hulk kasvanud neljandiku võrra. Samuti on olemas trend kliima soojenemisele. Teoreetiliselt võiksid olla
puud ja metsad puhvriks, mis industriaalajastu tekitatava süsihappegaasi neutraliseerivad ning hoiavad ära kliima soojenemise, uputused ja üleujutused.
     Varsti saab lehestiku paksust mõõta satelliidilt. Kui teame, millest lehestiku paksus looduslikult sõltub, saame teha järeldusi keskkonnategurite, näiteks veerezhiimi ja kasvukoha headuse kohta.