Lääne-Virumaa niidud

Lääne-Virumaa lõunapoolses osas asuvad valdavalt lamminiidud, põhjapoolses osas võib näha rannikuvöötmele iseloomulikke niite. Kitsa ribana levivad põhjarannikul tudraniidud, kus maapinda katab tihe tuderloa muru. Toolse-Kunda kandis on rannikuniidud laiemad, heinaajaks kasvab siin tihe ja kõrge rohi. Kõrge toiteväärtusega taimkattega rannikuniidud on headeks looduslikeks karja- ja heinamaadeks. Maakonna põhjaosa paelaval levivad loopealsed. Palju neid siin pole, kuid väiksemaid lapikesi siiski veel leidub. Huumusrikastel, kuid õhukestel loomuldadel kasvavad madalad kadakatutid, nende vahel harilik näär, harilik koldrohi, nõmmeliivatee jt. Klindi ja Pandivere kõrgustiku vahel laiuval lavamaal levivad soised puisniidud. Puisniite on ka mujal ooside jalamil või nõlvadel, põldude vahel nõgudes.

Millised on Sinu kodumaakonna valdavamad niidutüübid ning millised taimed seal kasvavad?

Kuidas on muutunud Sinu kodumaakonnas niitude pindala ning mis on sell muutuse esile kutsunud?

Tavalisemad taimed.

Arukask kasvab puisniitudel kuni 35 meetri kõrguseks.Tal on valge koorega tüvi ning tohu pinnal on ristsuunalised tumedad kriipsukesed ja täpid. Lehed on pealt paljad, veidi nahkjad pika terava tipuga. Madalkask kasvab soistunud niitudel kuni 250 cm. Lehed on ovaalsed või munajad, lühildunult teritunud tipuga,

1-2 cm laiad, täkilis-saagja servaga. Koor on pruunikas. Sookask kasvab sooniitudel ning ka puisniitudel. Ka temal on koor valge, noortel võrsetel on lehed veidi karvased, vanematel puudel on lehed rombjas-munajad või munajad lühidalt teritunud tipuga. Lehe serv on ebakorrapäraselt saagjas. Leht on peaaegu paljas, veidi nahkjas lühikarvase rootsuga. Puisniitudel on levinud ka sanglepad ja halllepad, harilik pärnad, kadakad.

Randristik sarnaneb väliselt valgeristikuga, ta on soolalembene liik ja kasvab rannaniitudel, liiva- ja kruusarannikutel mere ääres. Ta on väga vastupidav üleujutustele ja mõõdukale tallamisele. Õied on randristikul veidi roosakamad kui valgeristikul ning pärast õitsemist muutuvad pruuniks.Vars on roomav.

Missugused taimed kasvavad veel puisniitudel?

Nimeta aruniitudel valdavalt levinud taimi.

 

Tavalisemad loomad.

Niitudel võib suuremaid imetajaid kohata harva, valdavalt elutsevad seal siiski pisiimetajad, närilised, roomajad ja putukad. Pisiimetajate esindajaks on siil, kelle peamiseks toiduks on hiired, rotid, teod, põrnikad, konnad, linnumunad jne.

Põõsasterohketel niitudel võib kohata nastikut, kelle jahiloomadeks on peamiselt konnad, siis sisalikud, väikesed linnud ja nende pojad, ka kalad ja isegi vesirotipojad. Noored nastikud püüavad isegi putukaid. Puisniidu niiskemates kohtades kohtame arusisalikku. Toiduks kõlbavad sisalikule kärbsed, liblikad, rohutirtsud, vihmaussid, hulkjalgsed, teod... Puisniitudel võib näha ka vaskussi - meie jalutut sisalikku, kes toitub vihmaussidest, kahjurputukatest, nälkjatest, hulkjalgsetest jt.

Tavalisemad linnud.

Valdavalt niitudel elutsevad järgmised linnud: rukkiräägud, põldpüüd, kiivitajad, tikutajad, tutkad, valged toonekured, linavästrikud. Rukkirääk on punapruun peidulise eluviisiga lind kellel on iseloomulik rääksuv häälitsus. Põldpüü on jässakas, lühikese sabaga kanaline. Sulestik on pruuni-, halli- ja mustakirju.

Tikutaja ehk taevasokk on pikajalgne ja väga pika nokaga. Mängulennul järsult allapoole sööstva tikutaja sabasulgede vibreerimisest tekib iseloomulik kitse mökitamist meenutav heli.

Toitumisahelad.

Metsas, niitudel ja üldse looduses on nii, et iga organism on olenev paljudest teistest, eriti nendest, keda tema kasutab toiduks, ja nendest, kellele ta ise on toiduks. Iga organismi isendi sõluvusi teistest pole võimalik uurida, sellepärast vaatame, missugused liigid mõjutavad kõige rohkem üksteist. Pannes ritta liigid nii, et iga järgmine toitub eelmisest, saame sõltuvuste rea, mida nimetatakse toitumisahelaks. Kõik toitumisahelad saavad alguse rohelistest taimedest, sest need valmistavad ainsatena toitu vahetult eluta looduse ainetest.

Rannaniitude kaitse.

Meie suuremad rannaniidud on tekkinud karjatamisel; karjamaadena on neid kasutatud ajast aega. Kui niitusid enam ei kasutata, kasvavad nad peagi roogu, võssa või kadakaisse. Viimasel ajal roostuvad rannaniidud eriti kiiresti, sest meres on palju orgaanilist ainet ja talved jäävaesed. Rannaniitudel elab palju kaitsealuseid linnuliike, ühtlasi on nad ka läbirändavate veelindude puhke- ja toitumisala. Rannaniite kaitsevad Matsalu looduskaitseala, Vilsandi rahvuspark ja Käina lahe linnustikukaitseala. Praegune kaitsealade võrk ei taga täielikku rannaniitude kaitset.

Kirjelda olukorda, kui niite poleks üldse olemas.

Missugune(sed) niit (niidud) meeldivad Sulle ja miks?

Võrdle ranna- ja aruniitu.