Lääne-Virumaa metsad

     Lääne-Virumaal võtavad metsad enda alla umbes 31% maakonna territooriumist. Metsades esineb kõige rohkem mändi, järgnevad kuusk ja kask. Suured ja ilusad rannamännikud on Toolse, Karepa, Võsu ja Käsmu ümbruses. Kasvades kehval liivapinnasel, ei ole männid siin eriti kõrged ja jõulised, metsad on aga seejuures puhtad ja valgusküllased. Huvitav pohla-sambliku männik levib Võsu-Pedassaare vahel. Mets on siin ilma põõsastikuta, metsaalune pehme ja värvirikas. Niiskemal pinnasel, eriti Võsu-Käsmu ümbruses, on enamasti suured mustikamännikud. Männikute vahel näeb mitmel pool ka kuusemetsi ja kuuse-kasesegametsi. Loobu jõe ürgoru kõrgel kaldal näeb kõrvuti mändidega hulgaliselt kaski. Soome lahte suubuvate jõgede orgudes esineb kohati uhtlammimetsa. Jõekaldail kasvavad peamiselt lepad ja toominagd, mille tüvesid pidi roomab ülespoole humal.

     Maakonna lõunaosas asuva Pandivere kõrgustiku taimkate on aegade jooksul muutunud. Endiste liigirikaste kuusikute ja tammikute asemel laiuvad nüüd põllud ja niidud. Metsa esineb vaid hajusalt. Endistel aegadel kasvasid Pandivere kõrgustikul paljudes kohtades tammemetsad, kuid praegu meenutavad vaid sealsed kohanimed maastiku kunagist ilmet. Üksikuid väikesi tammikuid on siiski säilinud ka meie ajani. Tuntumaist nimetagem kõrgel vallseljakul kasvavat Rakvere tammikut, mis Liivi sõja ajal maha raiuti ning pärast kännuvõsudest uuesti võrsus. Seetõttu kasvavad puud rühmadena ja on sageli kõverdunud tüvega. Lisaks Rakvere tammikule on looduskaitse alla võetud ka Mädapea ja Vinni tammik. Vanim ja suurim ongi Vinni tammik. Nii Vinnis kui Mädapeal on tammed suured ja võimsad, nende ümbermõõt ulatub kuni nelja meetrini.
     Neeruti maastikulisest kaitsealast võtab salukuusik enda alla umbes poole. Sihvakate kuuskedega seltsivad siin mitmed laialehised puud. Rohurinne on siin liigirikas.
     Väiksemaid salumetsi on Mõdriku oosil, Rutkamäel ja mujal. Tüüpiliseks metsaks Pandiveremail on viljakat pinnast nõudev kuuse-segamets. Kuuse-segametsa alune roheline samblavaip on rikkalikuks seene- ja marjamaaks.
     Mida rohkem itta ja kirdessa, seda niiskemaks läheb mets, Kõrve metskonnas leidub juba lodumetsa. Maakonna kirdenurka, Avijõe ja Rannapungerja jõe vahele jääb laialdane soiste metsade ala.

     Mets on läbi aegade olnud inimesele küll peidupaigaks ja toidulauaks kui ka rahaallikaks ja silmailuks. Lääne-Virumaa metsamaastikud koos vete ja mägedega on ideaalseks puhkekohaks, seda tõendavad mitmed turistidele ja kohalikele elanikele armsaks saanud puhkealad.
     Metsa peab hoidma ning sammud sel teel on Lääne-Virumaal tehtud. On olemas looduskaitsealad ning looduskaitse alla on võetud mitmed puud, puude grupid, pargid ja tammikud.