Eesti soode jaotus

MADALSOO 57%
Algaste
Orgudesse, nõgudesse
Toitaineid ja taimi palju
Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud
Kasvavad sookased ja rohttaimed
wpe4B8.jpg (742 bytes)
Sammalde osakaal hakkab suurenema

wpe4B9.jpg (742 bytes)
Samblad hoiavad vett kinni
wpe4BA.jpg (742 bytes)
Tekib turvas
wpe4BB.jpg (742 bytes)

SIIRDESOO 12%
Ülemineku aste
Madalsoost rabaks
wpe4BD.jpg (742 bytes)
Turbakiht pakseneb
wpe4BE.jpg (742 bytes)

KÕRGSOO EHK RABA 31%
Soopind kerkib, muutub kumeraks
Turbasamblad kasvavad tipust, lagunevad alt, tekib rabaturvas
Taimed saavad vett ja toitu sademetest ning õhust
Liigivaene

 

Laugas raba keskel olevad pruuniveelised veekogud
Älve on märg ajuti veega täidetud lohk

Elutingimused soos

  1. Öökülmad püsivad seal kauem
  2. Öösel jahtub rabapind kiiremini
  3. Samblavaibas on vesi happeline ja hapnikuvaene
  4. Rabataimed kinnituvad turbasse, kust nad saavad külma mineraalaaine vaest vett.
  5. Rabavesi on pärit peamiselt sademeist

Sootaimestik

Madalsoo -  madalsoos kasvab vähe puid ja põõsaid. Seal puudub puhmarinne, kuid rohttaimi on seal rohkesti. Madalsoo on mätlik

Siirdesoo - siirdesoos kasvab nii madalsoo, kui ka rabataimi.

Raba - rabas kasvavad ainult kidurad puud. Puhme on seal aga rohkem, mis ulatuvad põlvini. Rohttaimi on vähe.

Soode kasutamine ja kaitse

  1. puhta vee hoidlad
  2. sood on hapniku tootjad
  3. turbast saab tõrva, briketti, õlisid,
  4. turvast pannakse alla loomadele
  5. marjavarud
  6. haruldaste taime-ja loomaliikide elupaik

Tähtsamad looduskaitsealused sood on: Nigula, Endla ja Viidumäe sood, Soomaa rahvuspark, Lahemaa rahvuspark