MAASTIKUD
| MADAL-EESTI | KÕRG-EESTI |
| Aastatuhandeid oli üle ujutatud mandrijää sulamisveega | Jäi pärast jääaega sulavetest puutumata |
| Maapind tasane, vaid mõnikümmend m üle merepinna | Loodus on kauem arenenud ja on seetõttu mitmekesisem kui Madal-Eestis |
| Lääne-ja Põhja-Eestis suured sood, kuivadel aladel puisniidud ja kadakased tasandikud | Pinnamood on põhja pool lainjas, lõunas kõrgustikel vaheldusrikas |
| Asustus viljakama põllumullaga aladel ja rannikul | Põlde on rohkem ja asustus tihedam, kuid siiski suhteliselt toitainevaene maa, mis harimiseks ei kõlba on metsa all |
Maastik ehk kooslus |
||
|
 |
|
| loodusmaastik | Kultuurmaastik |
Looduskaitse Eestis
|
|
|
|
| Rahvuspark | looduskaitseala | Maastikukaitseala | Biosfäärikaitseala piir |
|
|
|
|
| Lahemaa Vilsandi Soomaa Karula |
Matsalu Endla Nigula Alam-Pedja Virtsu-Puhtu-Laelotu Viidumäe |
Haanja kõrgustik Emajõe suursoo |
Lääne-Eesti saarestik |
Pinnavormi tekitavad:
1. Jää kuhjav tegevus
2. Tuul
3. Vesi
4. Murenemine
5. Inimtegevus
6. Loomad
7. Taimed