MAASTIKUD

MADAL-EESTI KÕRG-EESTI
Aastatuhandeid oli üle ujutatud mandrijää sulamisveega Jäi pärast jääaega sulavetest puutumata
Maapind tasane, vaid mõnikümmend m üle merepinna Loodus on kauem arenenud ja on seetõttu mitmekesisem kui Madal-Eestis
Lääne-ja Põhja-Eestis suured sood, kuivadel aladel puisniidud ja kadakased tasandikud Pinnamood on põhja pool lainjas, lõunas kõrgustikel vaheldusrikas
Asustus viljakama põllumullaga aladel ja rannikul Põlde on rohkem ja asustus tihedam, kuid siiski suhteliselt toitainevaene maa, mis harimiseks ei kõlba on metsa all

 

Maastik ehk kooslus

wpe4C5.jpg (857 bytes)

wpe4C4.jpg (884 bytes)
loodusmaastik Kultuurmaastik

Looduskaitse Eestis

wpe4C6.jpg (1268 bytes)

wpe4C7.jpg (984 bytes)

wpe4C8.jpg (780 bytes)

wpe4C9.jpg (1077 bytes)

Rahvuspark looduskaitseala Maastikukaitseala Biosfäärikaitseala piir

wpe4CA.jpg (835 bytes)

wpe4CB.jpg (893 bytes)

wpe4CC.jpg (780 bytes)

wpe4CD.jpg (780 bytes)

Lahemaa
Vilsandi
Soomaa
Karula
Matsalu
Endla
Nigula
Alam-Pedja
Virtsu-Puhtu-Laelotu
Viidumäe
Haanja kõrgustik
Emajõe suursoo
Lääne-Eesti saarestik

Pinnavormi tekitavad:

1. Jää kuhjav tegevus
2. Tuul
3. Vesi
4. Murenemine
5. Inimtegevus
6. Loomad
7. Taimed