Saagigem loodudelt võsa
JUHANI PÜTTSEPP

     Vanad rannakarjamaad ja loopealsed on võssa kasvanud.
     Loopealne on poollooduslik paepealne kooslus, mille püsimiseks on vaja karjatamist või põõsaste raiumist.Kus seda aastaid ei tehta, lokkab kadakavõsa või kidur männimets. Lauskadastik võib püsida mitusada aastat, selle all ei kasva mitte midagi, seal on vaid kuiv oksa ja okka puru.

    Veel pool sajandit tagasi oli loopealseid ligi 50 000 hektaril, tänaseks on neid jäänud vaid tuhandele hektarile. Enamik on kasvanud metsa, osa on maaparandusega muudetud kultuurheinamaadeks, osa on jäänud asulate alla.

    Loopealsed on aga Eestis kestnud tuhat aastat, sel maastikul on meie esivanemad üles kasvanud ja karja kasvatanud. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui see maastik täiesti kaoks.
     Loodusuurijad rõhutavad, et poollooduslikke rohumaid pole kusagil alles nii palju kui Eestis, loopealseid on ka Rootsis ja vähesel määral Põhja-Ameerikas.

Lambad või kirves

    Loomulik viis loopealsete säilitamiseks oleks karjatamine, eraloomapidamine on aga jäänud väheseks, tänapäeval on loomi lihtsam pidada kultuurrohumaadel.
     Loodusturismi eesmärkidel saaks loopealset avatuna hoida ka kadakaid raiudes.Talgutega teeb puhastustööd ka pärandkooosluste kaitse ühing, mis lisaks loopealsetele ehk alvaritele kaitseb ka puisniite, ranna- ja luhaniite ning metsakarjamaid.
     Loopealse taastumine oleneb sellest, kui palju on lähikonnas säilinud niiduliike. Kui lootaimedel on võimalus levida puhtaksraiutud kohale, võib lookooslus taastuda kümne aastaga.

     Talupidaja loopealsest palju kasu ei saa. Riik saab neid aidata otsetoetusega, näiteks Matsalu looduskaitsealal juba toetatakse talupidajaid, kes niidavad luhaheinamaid või karjatavad rannakarjamaal
loomi.
     Eelkõige tuleks maha võtta väiksemad ja madalamad kadakad, tihedam kadakavõsa. Alles võiks jätta ilusamaid ja suuremaid kadakarühmasid.
    Mahavõetud kadakad tuleks korjata kokku, juhul kui väärtuslikku kadakapuitu pole võimalik kasutada, tuleks kadakad tuleohutust järgides ära põletada.

    Loopealseid on mõttekas kadakatest puhastada kahel põhjusel. Esiteks on loopealsed väga liigirikkad, nad on kasvukohaks väga paljudele taimedele ja putukatele.
     Kui loopealne võsastub, siis see elupaik kaob ja meie floora ja fauna jäävad vaesemaks. Teiseks on loopealsed väga ilusad maastikud ja kuuluvad traditsioonilise Eesti maastikupildi juurde. Loopealsed on
inspireerinud vaimuinimesi ja nad meeldivad ka tänapäeva puhkajatele.
     Kui need maastikud kaovad, on justkui killuke Eestimaast läinud. Tuleb asemele võsa, aga võsa on meil isegi palju.
     Kadakaid tuleks maha võtta võimalikult palju, küsimus on selles, kuidas vältida nende tagasitulemist mõne aja pärast.
     Kadakaid on mõtet maha võtta kahel juhul, esiteks siis, kui on lootust, et ala hooldatakse ka edasi, või seal asutakse karjatama. Puhastada on mõttekas ka seal, kus hästi õhuke mullakiht ei võimalda kadakail kiiresti kasvada.
     Kadakaid peaks võtma maha maaomanik. Aga maa omandi küsimus on maastikukaitses üks kõige kriitilisemaid. Omanikud pole tihtipeale identifitseeritud või pole nad maast ja selle hooldamisest üldse huvitatud.