Matsalu lahe veetaimestik

      Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikurikkamaid piirkondi. Taimestiku rohkuse tingivad siin mitmed ökoloogilised tegurid, eelkõige suhteliselt head valgustingimused, sest laht on madalaveeline.
     Matsalu laht on hästi kaitstud tugevate tuulte ja seega ka tugeva lainetuse eest. See võimaldab taimedel tihedasti asustada peaaegu kogu lahe põhja. Ka niisuguseid lainete mõjul liikuvaid setteid nagu liiva ja muda katab Matsalu lahes taimestik.
     Veetemperatuur sõltub selles madalaveelises ja tuulte eest kaitstud lahes tugevasti õhutemperatuurist. Soojadel suvedel soojeneb lahe vesi üle 20 kraadi C. Talvel katab Matsalu lahte jää.
     Lahte sissevoolavad jõed, eriti aga kevadine ja sügisene suurvesi toovad kaasa rohkesti taimede toiteelemente.
     Oluline on ka vee soolsus, mis lahe eri osades on erinev. Vee soolsus sõltub Kasari jõest ja avamere vee juurdepääsust lahte.Vee soolsuse ja taimeliikide leviku alusel võib Matsalu lahe jaotada tinglikult ida-, kesk- ja lääneosaks.

     Kõige idapoolsemal, mageveelisel ja madalal alal on mudasel põhjal levinud võimsad tihedad liigivaesed roostikud. Roostike läänepoolses servas muutuvad need järk-järgult liigirikkamaks. Siin kasvab laikudena kõrkjaid, samuti ahtalehine hundinui ja kollane vesikupp. Samaaegselt algab rikkalik veealune taimestik.Pehmel mudal või liivsavil kasvavad laiguti penikeel ja hanehein. Ilmselt tingib nende taimede kasvu lainetuse eest hästi kaitstud asend rootukkade vahel. Peale nimetatud liikide on selles laheosas rohevetikaid ja sinivetikaid.

     Selline hõredate rootukkade vahel levinud veealune taimkate asendub järk-järgult kareda mändvetika kooslustega, mis võtavad enda alla väga suure osa Matsalu lahest.Peale selle leidub teisi rohevetikaid, sinivetikaid ja kamm-penikeelt. Siin-seal lainetuse eest kaitstud paikades leidub haruldast näkirohtu, mis on üheaastane seemnetega paljunev taim. Lääneosas leidub ka põisadru.

     Matsalu lahe lääneosas, kõige sügavamas ja kõrgema soolsusega piirkonnas, on põhjataimestik merelise ilmega. Vaadeldaval alal suuremate ja väiksemate kivide vahel leidub peamiselt punavetikaid ning siin-seal on põhjale kinnitunud kaelus-penikeeli.

     Seoses Matsalu lahe järkjärgulise lämmastiku ja fosforiühendite hulga suurenemisega tänu põldude väetamisele ümbruskonnas, on roostiku piir liikunud sadu meetreid läände. Täheldatakse ka rohevetikate massilist paljunemist soojadel suvekuudel. Massiliselt paljunevad rohevetikad tõusevad pinnale ja võivad veekogu katta ühtlaselt märgade "vaipadena". Selline rohevetikate vohamine võib olla ka kalade surma põhjustajaks, tekitades veekogus öösiti hapniku defitsiidi.
     Oletatakse, et muutused Matsalu lahe taimestikus oleksid palju suuremad, kui lahe idaosas puuduksid roostikud, mis on lahele suurepäraseks kaitseks. Roostikel on oluline osa reostuse puhastamisel sissevoolavast veest, olles sel viisil omamoodi filtraatoriks.

"Matsalu - rahvusvahelise tähtsusega märgala"  Tln. "Valgus" 1985  koost. prof.dr. E.Kumari