Matsalu lahe veetaimestik
Matsalu laht on Eesti rannikumere üks
taimestikurikkamaid piirkondi. Taimestiku rohkuse tingivad siin mitmed ökoloogilised
tegurid, eelkõige suhteliselt head valgustingimused, sest laht on madalaveeline.
Matsalu laht on hästi kaitstud tugevate tuulte ja seega ka
tugeva lainetuse eest. See võimaldab taimedel tihedasti asustada peaaegu kogu lahe
põhja. Ka niisuguseid lainete mõjul liikuvaid setteid nagu liiva ja muda katab Matsalu
lahes taimestik.
Veetemperatuur sõltub selles madalaveelises ja tuulte eest
kaitstud lahes tugevasti õhutemperatuurist. Soojadel suvedel soojeneb lahe vesi üle 20
kraadi C. Talvel katab Matsalu lahte jää.
Lahte sissevoolavad jõed, eriti aga kevadine ja sügisene
suurvesi toovad kaasa rohkesti taimede toiteelemente.
Oluline on ka vee soolsus, mis lahe eri osades on erinev. Vee
soolsus sõltub Kasari jõest ja avamere vee juurdepääsust lahte.Vee soolsuse ja
taimeliikide leviku alusel võib Matsalu lahe jaotada tinglikult ida-, kesk- ja
lääneosaks.
Kõige idapoolsemal, mageveelisel ja madalal alal on mudasel
põhjal levinud võimsad tihedad liigivaesed roostikud. Roostike
läänepoolses servas muutuvad need järk-järgult liigirikkamaks. Siin kasvab laikudena kõrkjaid,
samuti ahtalehine hundinui ja kollane vesikupp.
Samaaegselt algab rikkalik veealune taimestik.Pehmel mudal või liivsavil kasvavad laiguti
penikeel ja hanehein. Ilmselt tingib nende taimede kasvu
lainetuse eest hästi kaitstud asend rootukkade vahel. Peale nimetatud liikide on selles
laheosas rohevetikaid ja sinivetikaid.
Selline hõredate rootukkade vahel levinud veealune taimkate
asendub järk-järgult kareda mändvetika kooslustega, mis võtavad enda
alla väga suure osa Matsalu lahest.Peale selle leidub teisi rohevetikaid,
sinivetikaid ja kamm-penikeelt. Siin-seal lainetuse eest
kaitstud paikades leidub haruldast näkirohtu, mis on üheaastane
seemnetega paljunev taim. Lääneosas leidub ka põisadru.
Matsalu lahe lääneosas, kõige sügavamas ja kõrgema
soolsusega piirkonnas, on põhjataimestik merelise ilmega. Vaadeldaval alal suuremate ja
väiksemate kivide vahel leidub peamiselt punavetikaid ning siin-seal on
põhjale kinnitunud kaelus-penikeeli.
Seoses Matsalu lahe järkjärgulise lämmastiku ja
fosforiühendite hulga suurenemisega tänu põldude väetamisele ümbruskonnas, on
roostiku piir liikunud sadu meetreid läände. Täheldatakse ka rohevetikate massilist
paljunemist soojadel suvekuudel. Massiliselt paljunevad rohevetikad tõusevad pinnale ja
võivad veekogu katta ühtlaselt märgade "vaipadena". Selline rohevetikate
vohamine võib olla ka kalade surma põhjustajaks, tekitades veekogus öösiti hapniku
defitsiidi.
Oletatakse, et muutused Matsalu lahe taimestikus oleksid palju
suuremad, kui lahe idaosas puuduksid roostikud, mis on lahele suurepäraseks kaitseks.
Roostikel on oluline osa reostuse puhastamisel sissevoolavast veest, olles sel viisil
omamoodi filtraatoriks.
"Matsalu - rahvusvahelise tähtsusega märgala" Tln.
"Valgus" 1985 koost. prof.dr. E.Kumari |