Metsad

Nõmmemetsad
Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse - metsaalune on valgus- ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik.

Palumetsad
Lisandub männile kuusk-  siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad.

Laanemetsad
Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast - kamar-leetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades.

Salumetsad
Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm.
Salumetsa leiame Eestis vähestes kohtades - Põhjarannikul klindi rusukaldel ning mõnes kohas Lääne-Eestis ja saartel.

Lodumetsad
Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare
kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm.

Madalsoometsad
Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased.

Rabametsad
Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib vaid nimetada vaevakaske, mille näpuotsa suurused lehed on peenete oksaväätide küljes ei torka esmapilgul silmagi. Rohttaimedest näeb sagedamini sookailu, sinikat, villpead, rabamurakat ja jõhvikat. Vahel võib kohata omapärast putuktoidulist huulheina.