Metsade kaunitarid on seatud rindejoonele
TIIU KULL

   Orhideed on hinnatud kui väga kauniõielised taimed. Vähem on teada, et neid saab kasutada ka looduskeskkonna heaolu näitajatena. Belgias kasutatakse looduse seisundi pikaajalisel jälgimisel samblike kõrval just orhideesid.
    Orhideed on tihedas elulises seoses paljude teiste organismidega (seemned idanevad vaid nakatatuna teatud seeneniitidest ja tolmeldavate putukate ring on üsna kitsas) ning enamik neist on oma aeglase arengu ja pikaealisuse poolest võrreldavad inimesega.
    Niitudel, puisniitudel, madalsoodes ja kadastikes kasvavad orhideed vajavad mõõdukat inimtegevust, niitmist juulikuus või vähese koormusega karjatamist.
     Et orhideed kasvavad poollooduslikes kooslustes, siis inimtegevuse täielikul lakkamisel sellised kooslused metsastuvad. Enamik niiduorhideesid hukkub, jäävad vaid üksikud, mis asustavad metsaservi
või mõnd lagendikku.
   Niitmine juulis käpalisi eriti ei häiri, sest õitsemine on lõppenud ja varuained maa-alustesse osadesse kogunud. Niitmisel jääb varre alumine osa koos lehtedega alles ning nii on võimalik piisavalt tugeva juuremugula ja pungade moodustumine, millest järgmisel aastal jälle kaunid lilled kasvavad.
    Traditsiooniline looduskasutus seega mitte ei hävita, vaid hoiab orhideesid.  Sügiseselt vihmane suvi tõi vist esmakordselt Eestimaal ajalehtede veergudele rünnaku meie looduse kaunitaride orhideede või õigemini nende kaitsjate vastu.

     Bornholmi saarel Läänemeres (suuruselt Muhu ja Hiiumaa vahepealne) on viimastel kümnenditel inimtegevuse tõttu hävinud kolmandik orhideeliike. See on kujukas näide, kuhu meiegi oma Euroopasse
tõttamise tuhinas jõuda võime.
    Täna ehitame ühele rikkalikule kasvukohale staadioni, homme teisele haigla. Keegi ei saa eitada rajatiste tähtsust, aga enne detailplaneeringuid tuleks mõelda ümbrusele, kus me elame, ja see ümbrus on loodus.
    Ümberistutamine planeeritava rajatise eest ei õigusta end. Mõned aastad tagasi päästeti tõmmu käpa taimi Läänemaal laieneva kaevanduse eest.Ellujäänud taimi on vähe, kuigi töös osalesid nende taimede elu head tundjad.
    Ärimaailmas on teada, et iga asja eest tuleb maksta. Nüüd tuleb selgeks õppida, et maksma peab ka tillukese taime hävitamise eest.
    Sõltuvalt orhideeliigi ohustatuse astmest küünib trahvisumma 600 kroonini. Trahvidest laekuv raha rakendatakse orhideede säilitamiseks.
    Inimene peaks saama üle upsakusetundest, et ennekõike peavad saama rahuldatud tema vajadused, ja alles siis vaatame, kas teistele liikidele ka veel eluruumi jääb.