Niidud saartel

    Kihnu heinamaad on valdavalt puisniidud, kus kasvab mitut liiki lehtpuid. Rohkesti esineb sarapuid, sangleppi, saari, kaski.

   Huvitavad on Abruka saare niidud ja heinamaad, kus kohtab kauneid orhideid.

     Vormsi saarele on iseloomulikud aru-ja sooniidud ning puisniidud, samuti ka rannaniidud ja kadastikud. Puisniitude pindala on saarel viimasel ajal vähenenud nende metsastumise tõttu. Aruniidud on peamiselt oosidel ja rannavallidel. Enamasti kasvavad siin kuivad liigirikkad päris-aruniidud. Rohurinne on lubjalembene ja kidur. Siin kasvavad lubikas, punane aruhein, harilik raudrohi, angerpist, harilik koldrohi, harilik nõiahmmas, muulukas, hobu- ja pehme-madar jt. Niisketel päris-aruniitudel on valitsevaks mitmed tarnaliigid.

    Kõigil aruniitudel kohtab enamasti kadakaid. Tihti moodustavad nad tihedaid kadastikke, kus kasvab magesõstart, hariliku kuslapuu ja kibuvitsa põõsaid. Siin-seal kerkib kadakatest kõrgemale mõni kuusk või mänd, sügisel torkavad silma punaste marjakobaratega pihlakad. Kadakad ilmuvad ka niisketele niitudele, kuhu merevesi enam ei ulatu. Nad kasvavad jõudsalt, kui lõpetada karjatamine ja niitmine. Peagi lisanduvad neile noored männid...

    Sooniidud kasvavad niisketel tasandikel soostunud kamarmuldadel. Enamasti on tegemist puisniitudega, kus valitsevateks puuliikideks on kask ja sanglepp, põõsastest kohtame siin mitut liiki pajusid, toomingat, paakspuud jt.

    Saarel on nii liigivaeseid kui ka liigirikkaid puisniite. Esimesi iseloomustab tarnade domineerimine. Liigirikastel soopuisniitudel valitseb pääsusilma-lubika assotsiatsioon.

     Rannaniidud ääristavad kitsama või laiema ribana rannajoont. Need alad jäävad merevee mõjupiirkonda, mistõttu siin on kujunenud soolalembene taimkate. Rannaniitudel domineerib tuderluga, valge kastehein ja rannikas, veidi kõrgemal aga punane aruhein. Teistest soolalembestest liikidest kohtab siin rand-teelehte, linalehist maasappi, rand-õisluhta jt.