Norra park ja allikad
Uno Hermann

     Meie üks omapärasemaid mõisaparke on Norra park Järvamaal, Koeru vallas. Koos 18. saj. lõpul ehitatud ja maitsekalt kujundatud endise mõisa härrastemajaga moodustab Norra park toreda arhitektuuriansambli.

     See Endla järve tagune, suurtest teedest kaugel paiknev koht paelus sajandeid tagasi feodaale. Nii rajatigi siia allikaterikkale kohale mõis, mis kandis saksa keels iseloomulikku nime Kaltenborn ( tõlkes külmaläte). Koha praegune nimi tuleneb pisut hilisemate omanike Knorringute nimest.
     Esimesed teated Norra mõisa kohta pärinevad 16.sajandist, mil mõis kuulus Saksa ordule. Orduaja lõpul anti mõis pimedaks jäänud rüütel Gerdt v. Bravele. Rootsi kuningas Johan III andis mõisa 1569.a. Hinrich Ruthele, kes pärandas selle hiljem oma pojale. Tänu pandivere vetest toituvaile allikaile võis mõis kasutada vee jõudu. Mõisal oli tervelt 3 veskit, üks mõisa all, teine jõekülas ja kolmas Oostrikus. Suguluse teel sattus mõis Knorringute valdusse 1626.a., kellele ta kuulus kuni 1908.a.
     1792.a. rajas tookordne omanik mõisa uhke kahekorruselise kivielamu. Hoones on säilinud, kuigi viimasel ajal tugevalt kahjustatult, mie maal ainulaadsed klassitsistlikud seinamaalingud.
     Üheaegselt hoonetega rajati tõenäoliselt ka keerukas kanalitesüsteem, tiigid ja saared. Umbes 0,5 km. pikkusest, kohati 9-25 m laiusest peakanalist hargneb hulk kõrvalharusid, mille lõpus paiknevad enamasti väikesed ümarad saarekesed. Peakanalit lõpetaval saarekesel asus lehtla. Piki segapuistuga palistatud peakanalit avanes nii maaliline vaade metsasügavuses paistvale saarele.

norra1.jpg (72703 bytes)
Väljavõte 1847.a. Norra mõisa plaanist.
norra2.jpg (53567 bytes)
Norra pargi skeem tänapäeval.

     Kogu selle omapärase süsteemi veetaset hoiti vajalikul kõrgusel tammi abil. Põhilise vee andis idas asuv suur allikajärv, mida laiendati ja mille kaldaid kindlustati. Norra allikajärv andis varem kuni 200 liitrit vett sekundis ja seda peeti Eesti veerikkaimaks allikaks. Viimastel aastatel on allikas jäänud veevaesemaks.
     Allikaveed juhiti peakanalisse. Kogu kanalisüsteemi ulatuses lisandus vett kümneist põhjaallikaist.
     Koos kanalitega rajati ka allika veel töötav vesiveski ja seda läbiv äravoolukanal vana jõe kaudu. Hoopis hiljem rajati sirge äravoolukanal otse jõkke. Kanalite kaevamisel olevat kasutatud suurel hulgal Poola sõjavange.

Ajakirjast "Eesti Loodus" jaanuar, 1976