Õppekäik veekogu äärde

     Ideaalvarustus: termomeeter veetemperatuuri mõõtmiseks, mõõdulint, kompass objekti ilmakaarte määramiseks, pintsetid, lamedad nõud mudast võetud loomakeste sorteerimiseks, erinev taara (läbipaistvad eri suurusega plastanumad), kleeplint, veekindel marker.

     Spetsiaalvarustus veeloomade uurimiseks: entomoloogiline võrk (veekogu ääres lendavate putukate püüdmiseks), põhjaammuti mudaproovide võtmiseks, planktonikahv, silmapipetid, klaastoru väikeste loomade võtmiseks, silmapintsetid, surmuti (mitu - liblikatele, mardikatele).

     Spetsiaalvarustus veekogu taimestiku uurimiseks: taimeraamid, ajalehed, kilekotid (veetaimede transport), kühvlid.

    Õppekäik:
     Õpetajale:
Õpilastel peab kogu aeg olema tegevus. Esimene kogunemine kohe saabumise järel. Jagatakse ajaline plaan õppekäikude kohta.
1) Kaasavõetava varustuse jagamine
2) uuritavale objektile minek võimalikult lühikest teed mööda
3) õpilastele jagatakse tööülesanded kirjalike juhenditena
4) rühmade tegevuse kontroll ja juhendamine
5) kogutava materjali ülevaatamine (veeloomad elusalt - loomade jaoks piisav veevaru).
6) materjali määramine ja süstematiseerimine praktikabaasis
7) Pärast uurimist viiakse elusloomad veekogusse tagasi

Näiteid tööjuhenditest:

A- Veekogu üldiseloomustus
1. Veekogu tüübi määramine
- seisuveekogu või vooluveekogu
- vooluveekogu puhul vee voolukiiruse määramine
2. Kirjeldada, millised ökosüsteemid piiristavad veekogu
- inimmõju
- avatus-suletus jne.
3. Veekogu geograafilise asendi määratlus ja ligikaudse skeemi visandamine.
4. Mõõtmised:
- veetemperatuur ( pinna- ja põhjakihist)
- vee pH
- subjektiivsed mõõtmised ( vee värvus, läbipaistvus, hägusus, lõhn) tehakse 3-palli hinnangusüsteemis või +/- süsteemis võrreldes etaloniga.
NB! Samades nõudes on võrdlusetaloniks kraanivesi
5. Inimtegevuse mõju hindamine veekogule
- reostus
- prügi esinemine ruudus
- inimtegevuse jäljed

B - Taimestik
1. Kaldataimede liigiline koosseis.
Kaldataimed on need taimed, mida vesi otseselt ei mõjuta.
- mõõta kõige kõrgemad kaldataimed
- leida kõige jämedamate kaldataimede ümbermõõt rinnakõrguselt
2. Kalda-veetaimed
Kalda- veetaimed kasvavad madalas kaldaäärses vees või kuival.
- kõrgveetaseme piiri kindlakstegemine (kevadel)
- mõõta, kui palju on vesi taganenud võrreldes kõrgveetasemega
- herbaarmaterjali kogumine
3. Veetaimed
Veetaimed on taimed, mis kasvavad üleni vees.( ka mikroskoopil. taimed - vetikad)
- herbaariumiks tuleb veetaimedest liigne vesi eelnevalt lasta kilekotis ära nõrguda.
4. Taimevööndite liigirikkus
- veenduda, millises kolmest vööndist on kõige liigirikkam
- millises vööndis on biomass kõige suurem
- millised ökoloogilised tegurid soodustavad või piiravad taimede kasvu

C - Veekogu loomastik
1. Veekogu vahetus läheduses tegutsevad loomad või nende tegutsemisjäljed (linnud, imetajad, putukad)
2. Veekogu pinnal tegutsevad loomad (putukad, linnud)
3. Vee kihi loomastik - loomad, kes kulgevad vees
4. Veekogu põhjamuda uurimine
5. Tähelepanekute tegemine loomarühmade kaupa