Põllud

    Saaremaa viljaka pinnasega moreenalasid kasutatakse põllumaadena. Ainulaadne oma kivirohkuselt on Võhma küla Mustjalas. Siinsest põllumaast võtavad ligi veerandi oma alla kiviaiad ja -kangrud, mis teeb põllutöömasinate kasutamise väga raskeks. Väga kivised on maad Saaremaa paljudes teisteski piirkondades.
    Hiiumaal Käina ümbruses on pinnakateks viirsavid ning siin leiame Hiiumaa viljakamaid põllumaid. Ruhnu edela poolel vahelduvad väikeste põllulappidega rannaniidud ja -karjamaad.
    Pärnumaa põlised karulaaned on pidanud paljudes kohtades taanduma põlluharijate ees. Pärnu madalikul asuvate jõgede kallastel leidub viirsavidel kohati väga viljakaid muldi. Need alad on põldudeks haritud ning tiheda asustusega. Jõgedest kaugemal asenduvad põllud niitude, metsade ja rabadega. Jääaja lõpul jääpaisjärvedes settinud viirsavid on kohati mattunud mereliiva alla. Ümbritsevast tasandikust pisut kõrgemale tõuseb Varbla-Tõstamaa ja Tali ümbrus omapäraste suurvooretaoliste pinnavormidega. Need kõrgemad alad on moreenist pinna-kattega ning põllustatud, osalt ka metsade all.
     Lääne-Eesti madalikul on põllumaa koondunud peamiselt moreeni tasandikele, kus valitsevad õhukesed, sageli väga kivised rähkmullad. Vigala ümbruses laiub viirsavitasandik, kus haritavad maad koonduvad jõgede äärde. See on Lääne-Eesti madaliku kõige viljakamate muldadega osa.
     Keila ümbrusele annavad ilme omapärased suurte kaljuvoorte taolised pinna-vormid, mille nõlvadele ja jalamile jäävad kohati ulatuslikud põllualad. Põliskülade ümbruses on need tugevasti kultuuristatud.
     Kirde-Eesti lavamaal leiame kohati, näiteks Haljala ümbruses, laialdasi viljakaid põllualasid, teisal aga, näiteks Vaivaras, taandub põllumaa ja asustus ainult kitsale ribale lavamaa serval.
     Viru- ja Järvamaa laialdasi põlde tõstab esile juba Henriku "Liivimaa kroonika" XIII sajandi algul. Kõik viljakamad maad hariti põlluks, metsa alla jäeti maad, mis õhukese pinnakatte ning kuivuse tõttu ei sobi põlluharimiseks. Türi voored on viljaka pinnasega ning suuremas osas põldude alla võetud. Kesk-Eesti tasandik kuulub nagu Pandiveregi Eesti kõige enam põllustatud maastike hulka.
     Viljakate kamar-karbonaatmuldadega põllualad hõlmavad sageli mitusada ruutkilomeetrit. Vooremaal laiuvad kõikjal viljakate muldadega põllumaad, üksnes järsud nõlvad on mõnes kohas jäetud metsa alla.
     Otepää kõrgustikul on vahelduva pinnamoe tõttu põllumaad killustatud. Suuremaid põllupiirkondi leiame peamiselt kõrgustiku äärealadel, kus pinnamood rahulikum.
     Lõuna-Eestiski leidub viljakaid maid, mida haritakse juba mitmeid aastasadu ja mis kuuluvad Eesti parimate hulka.

• Iseloomusta oma kodukoha põlde.
• Kus laiuvad Eesti kõige viljakamad ning kus väikseima viljakusega põllud ja mis on selle tinginud?