Puisniidud

Endistel aegadel olid puisniidud Eestis väga levinud taimkattetüübiks. Neid kasutati heinamaadena, kuhu jäeti kasvama ka hulk puid ja põõsaid. Peale heina saadi puisniidult tarbepuitu ning kütust. Kuni heina tehti käsitsi, täitsid puisniidud ülesande hästi, sest rohi kasvas sageli parem ja lopsakam kui lagedal niidul. Kui tulid kasutusele heinaniitjad ja muud heinatöömasinad, osutus nende rakendamine puisniitudel tülikaks. Seetõttu ongi käesoleval ajal puisniite vähe säilinud. Need kas hariti kultuurrohumaadeks või jäeti metsamaaks. Teatud määral meenutavad endisi puisniite parkrohumaad. Need on kultuurkarjamaad ja - niidud, kuhu on jäetud kasvama suuremaid puid, eriti tammesid. Laelatu puisniit Virtsu lähedal on looduskaitse all Lääne-Eesti liigirikaste puisniitude näitena. Puudest ja põõsatest kasvab siin tamm, saar, metsõunapuu, arukask, haab, sarapuu, türnpuu jt, rohttaimedest kaunis kuldking, valge tolmpea, siberi võhumõõk jpt kaitstavad taimeliigid.

Paljudes kohtades on hakatud kasvatama lutserni ning seega ei olda enam huvitatud looduslike heinamaade niitmisest.