Taimed ja elutingimused rabas

Enelin Kaarus

 

Mis on raba? Uuri järele, miks nimetatakse raba ka kõrgsooks?

V: Soo areng jaguneb kolme astmesse; madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo ehk raba.  Kõrgsoo ehk raba on soo arengu lõppaste.  Rabapinnas koosneb peaaegu täielikult turbasamblast.  Puudest leidub ainuüksi mändi, puhmadest on tuntud kääbuspõõsad. Raba nimetatakse ka kõrgsooks.

Nimeta 8 taimeliiki (samblad,  puud, puhmad), mis on rabale tüüpilised.

V: Rabad on taimekooslused, kus on 5 erinevat rinnet.

Puurinne -hõredalt üksikud harilikud männid, sookased.

Põõsarinne - paju ja vaevakask.

Puhmarinne - liigirikas (kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas).

Rohurinne- alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars.

Samblarinne- harilik karusammal, raba-karusammal, turbasammal, harilik palusammal.  

Nimeta 3 põhjust, miks on enamikel taimedel rabas raske kasvada?

V: Taimedel on rabas raske kasvada, sest 1) pinnas on toitainevaene - mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest; 2)veerohkes, seetõttu aga hapnikuvaeses, keskkonnas ei lagune surnud taimeosad täielikult ning taimejäänused ladestuvad turbana; 3) seal on liiga palju niiskust.

Mille poolest erinevad huulhein ja võipätakas teistest taimedest? Kirjelda.

V: Nad erinevad teistest taimedest sellepoolest, et nad on loomtoidulised taimed. Kuna nad ei saa juurtega piisavalt toitaineid turbast, siis nad korvavad puuduva loomse toiduga, putukatega. Nad püüavad väikesi selgrootuid ning lahustavad nende pehmed kehaosad ja kasutavad saadud orgaanilise aine toiduks.

Põhjenda, kuidas suudavad turbasamblad kasvada ja kiiresti levida toitainetevaeses rabas? 

V: Kuigi turbasamblal puuduvad juured, saavad nad endale vett. Kõik vajalikud mineraalained hangib ta sademeteveest või tolmust. Toitaineid ja niiskust võtavad vastu lehed. Turbasamblad levivad edasi turbaga.

Põhjenda, miks võib pruunikat värvi rabavett laugastest julgelt juua ka inimene?

V: Rabavesi moodustub peamiselt sademeteveest. Raba vesi sisaldab lahustunud mineraalaineid kümneid kordi vähem kui jõe või järve vesi. Ta on väga kõrge orgaaniliste ainete kontsentratsiooniga, pruuni värvusega ja happelise  reaktsiooniga. Raba vesi ei kustuta janu, sest ta on vähese soolasisaldusega ning veel on mõrkjas maitse. Hape surmab pisikud vees.

Kirjelda, kuidas oleks võimalik teada saada raba vanusest?

V: Üleminek ühelt soo astmelt teisele võib kesta koguni tuhandeid aastaid. Ligi pooled meie soodest on tänini madalsoo arenguastmetel. Rabajärgus on ligi kolmandik. Raba vanust saab määrata taimestiku ja turbakihi paksuse järgi. Kõrgsoo on kõige vanem soo liik. Turbakiht kasvab 1 mm/a.

Otsusta, kas soode olemasolust on Eestile rikkust? Miks? Kas tulevikus oleks otstarbekam sood põllumaaks kuivendada või säilitada puutumatuna? Põhjenda oma seisukohta!

V: Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Otstarbekam oleks tulevikus sood  säilitada puutumatuna, sest oleks ju tore vaadata, kui sa oled juba vanem inimene, et kuidas sood on edasi arenenud ning sood on minu arust Eestile ikkagi rikkuseks.

Minu arvamus:

Minu arvates on sood Eestile rikkuseks. Põhjus on selles, et soodes kasvavad erilised taimed, mida ei kuskil mujal kasva. Ma arvan, et sood tuleks säilitada, sest näiteks matkajatele võimaldaks see õpperadade rajamist. Ikkagi parem on, kui näiteks õpid mingi peatüki soodest, ise järele proovida ja soos on see võimalik, kui rajatakse laudteid, et seal peal käia