Rannaniidud

     Rannaniitu mõistetakse võrdlemisi erinevalt: ta hõlmab niidualasid mereveest kuni rannaäärsete lookadastikeni.
     Eesti rannaniidud näivad esimesel pilgul , tänu nende asendile madalatel lagedatel lauskrandadel, tihti kõrgema veetaseme korral üleujutatuinagi ühetooniliste ja ühetaolistena.
     Matsalu rannaniitudel veepiirist risti sisemaa poole liikudes võib täheldada erinevaid taimekooslusi.
1. Rannaroostik
     Siin kasvavad meri-mugulkõrkjas, pilliroog ja kare kaisel, mis tihti moodustavad ainuliigilisi koosluseid.
2.Madala rannikuvee ja ranna piir
     Siin asuvad rand-õisluha ja soomusalsi kooslused, mida leidub peamiselt roostikevabadel rannalõikudel, eriti seal, kus karjatamise tõttu roostikud on taandarenenud.
     Lauskrandade saliinses vööndis kasvab veealustena sageli veel rand-sõlmheina ja meri-nadaheina.
3. Rannasoolakud
     Siin kasvab harilik soolarohi koos hariliku soodaheina ja halli soolmaltsaga. See kooslus on Eestis kõige soolalembesem ja seal kasvavad taimed kasvavad peamiselt suure soolsusega pinnasel. Matsalu lahe liialt madal soolsus isegi pärsib nende kasvu.
4. Rannaniit
     Kõige iseloomulikum taimekooslus siin on rannikast ja tuderloast koosnev taimestik. See taimekooslus on roostike kõrval varasematel aegadel leidnud pidevat kasutamist rannakarjamaade ja heinamaadena. See on rannaala, kus leiavad toidulaua kevadeti ja sügiseti sadadesse tuhandetesse ulatuvad hanede-laglede ning suvel paljude pesitsevate vee- ja rannalindude parved.
     Rannaniitudelt võib leida ka rand-teelehte kasvamas koos tuderloaga. Rand-teeleht esineb peaaegu kõigis rannikukooslustes. Peale liivarandade on ta võimeline kasvama kõikjal.
     Merepinnast kõrgemal olevatel randadel kasvab valget kasteheina, mis eelistab niisket peenliivast rannamulda.
     Rannikuniitudel kasvavad ka tarnad - klibutarn, läänetarn, randtarn.
    
Lääne-Eesti mõnedel linnurikastel, eriti kajakakolooniatega laidudel on laialt levinud lämmastikulembene mustja rebasesaba kooslus.
     Tähtsaim kooslus liikudes merepinnast sisemaa poole on punase aruheina kooslus. See on üleminekukooslus, mis on merevee mõjust juba peaaegu vaba, jäädes vee alla vaid üleujutuste ajal.Koos punase aruheinaga kasvavad randkamar, väike maasapp, suur robirohi, sügisene seanupp, hanijalg, randristik ja ligunurmikas.
     Hanijalg on lämmastikulembene taim, mis kasvab eriti hästi adruvallidel ja linnukolooniatega saartel. Hanijala levikut soodustab ka adru.
     Randristik kasvab samuti mereheidisel ning kuivadel adruvallidel ning paikades, kus karjatatakse loomi.Seda liiki peetakse pinnase kaltsiumi, nitraatide ja kloriidide sisalduse indikaatoriks.
     Madalamal asuvates paikades kasvavad põld-piimohakad, niidu-asparherned ja soolikarohi.
     Niidu asparhernes kasvab eriti hästi just inimtegevusest puutumatutel rannaniitudel, eelistades rähkseid sooldunud rannamuldi.
     Soolikarohu kasvamine sõltub esmajoones pinnase lämmastikusisaldusest, seepärast kasvab sead taime rohkesti kajakakolooniates või adrurikastel kasvukohtadel, mille all on liiv või klibu.
     Suhteliselt haruldane on aasnelgi ja punase aruheina kooslus, mis eelistab kasvada merepinnast kõrgemal. See on üks vanimaid rannikukoosluseid, eelistades lubjarikkaid rannamuldi, mis ei allu otseselt merevee mõjutustele. kooslus on otseseks üleminekuks rannikutaimkattelt maismaakooslustele. Peale aasnelgi ja punase aruheina leidub neis kooslustes teisi tugevalt lubjalembeseid liike nagu hirsstarn, vesihaljas tarn ja sinihelmikas.
     Omaette vööndi rannikul moodustab roog-aruheina kooslus, mis on küllalt vastupidav karjatamisele ja mitte eriti söödav kariloomade poolt.

"Matsalu - rahvusvahelise tähtsusega märgala" Tln. "Valgus" 1985 koost. prof.dr. E.Kumari