Salumetsad IV
Toomas Frey

     Kus kasvavad erinevad salumetsad?
     Saluilmelised segametsad on levinud üsna laialdastel aladel.
     Salu-okasmetsad, peamiselt salukuusikud on tavalised Vooremaa, Sakala ja Alutaguse viljakatel tüsedatel muldadel, mille üleskündmist on takistanud reljeefi iseärasused, paiknemine soosaartel või laikudena kehvema metsamaa sees. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole.
     Tuntumad salu-okasmetsad tartlastele on Vasula mets, viljandlastele Piima mets, tallinlasele aga mõni lopsakam saluilmeline lookuusik Rannamõisa kandis.
     Üheliigilised salu lehtmetsad on Heimtali jalakamets Sakalas, Boroni pärnik Alutagusel ja klindialused vahtrasalud põhjarannikul.
     Hiismetsi leidub Eestis eriti meresaartel ja laidudel (Abruka, Hanikatsi, Puhtu), rabasaartel (Virussaare, Heinassaare), ürgorgude veergudel (Heimtali, Viljandi, Karksi), pankadel (Salevere, Vaivara) ja jõelammidel (Jänijõe, Halliste).
     Saluilmelised pargid on Viljandi Lossimäed, Tartu Toomemägi, enamik mõisaparke.
     Looduskaitse all on meil salumetsadest Mihkli tammik ja juba täiesti puisniidu ilme kaotanud Tagamõisa puisniit, samuti tammetukad Halliste ja Koiva puisniidul, Abruka lehtmets ja Virussaare rabasaar ning üheaegselt nii salutammiku kui hiismetsa elementidega Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala ja Hiiumaa laiud.

Ajakirjast "Eesti Loodus" Veebruar 1984