Pea meeles, et oled kaitsealal Looduse külaline.
     Halva käitumise korral Sind siia tagasi ei oodata.

Selli-Sillaotsa õpperada

1. Millise looduskaitseala piirides asub Selli-Sillaotsa õpperada?
    Mida sellel looduskaitsealal kaitstakse?

kaart_selli_suur.gif (80578 bytes)

     Õpperaja algusesse viib Laeva-Palupõhja kruusatee. Tee on ehitatud vaevalt 30 aastat tagasi. Varem siinkandis korralikud liikumisteed puudusid.

2. Kuidas ja millise sõiduvahendiga liiguti Emajõe-Suursoos vanasti?

   Õpperada algab Selli talu maadelt.

3. Leia õpperaja infotahvli vastas asuv allee. Millised puud kasvavad selles allees?

     Esialgu kulgeb õpperada mööda Rehessaare taliteed läbi palumänniku.

4. Uuri männiku all kasvavaid taimi.
    Leia mustikas ja pohl.
    Võrdle, mille poolest erinevad mustika ja pohla lehed?
    Kumb neist taimedest on ka talvel igihaljas?
    Mille poolest erinevad mustikate ja pohlade kasvukohad männikus? Kumb neist eelistab niiskust?

mustikas.jpg (18913 bytes)
mustikas
pohl.jpg (12880 bytes)
pohl

5. Jälgi männikus tegutsevaid linde. Milliseid pildil olevaid linde õnnestus sul märgata?
kirjurähn.jpg (6120 bytes)
kirjurähn
kabilind.jpg (6393 bytes)
männi-käbilind
tihased.jpg (7421 bytes)
tutt-tihane                       sinitihane
     Suuretüki kunagist talukohta märkivate põlispuude vahelt pöördu vasemal asuvale jalgteele, Kõrgepalu suunas. Läbi männiku jõuad siit sooserva, mida kutsutakse Suuretüki rannaks.
     Suuretüki rannal on näha vanu kartulihoidmise auke, nende läheduses on puujuurte all vanad rebaseurud.

     Edasist liigu mööda laudteed üle siirdesoo.

laudtee.jpg (63857 bytes)
Miks liigutakse soos mööda laudteed?

     6. Leia, millist sammalt kasvab soos kõige enam. See on turbasammal. Miks on turbasammal rabade tekkes oluline?

     Turbasamblad on valkja värvusega. See on tingitud õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Vett võib turbasambla taim endasse imeda 10-20 korda rohkem kui ta ise kaalub.     
     Kui turbasammal kasvab, kõduneb taime alumine osa järkjärgult. Vees ei lagune taimeosad täielikult ja tekib turvas. Eesti rabades kasvab turbakiht 1-2,5 mm aastas.

turbasammal.jpg (20113 bytes)
turbasammal

7. Tutvu soos kasvavate taimedega.
    Vaatle, millised neist eelistavad kasvada kõrgematel ja kuivematel, millised niiskematel kohtadel.

 

sookail.jpg (14718 bytes)
sookail
rabamurakas.jpg (13923 bytes)
rabamurakas
sinikas.jpg (13290 bytes)
sinikas
villpea.jpg (12068 bytes)
villpea
johvikas.jpg (12552 bytes)
jõhvikas
huulhein.jpg (4365 bytes)
huulhein



8. Laeva soos kasvavad ka kaks puitunud varrega kääbuspõõsast - küüvits ja tema suurem suguvend hanevits. Proovi leida küüvits ja hanevits ja võrdle nende erinevust!

hanevits.jpg (36693 bytes)
hanevits

     Küüvits on igihaljas taim. Tema lehed on kauni sinakasrohelise läikiva pinnaga, nahkjad.
     Eriti huvitav on vaadata küüvitsa lehtede alumist külge. Küüvitsal on lehtede alumine külg kaetud paksu vahakihiga ning seetõttu üleni valge. Viimane tunnus teeb ta kergesti eristatavaks hanevitsast, keda rahvasuus tuntaksegi tihti küüvitsana. Hanevitsal pole aga lehe alumine külg üldse valge, vaid hoopis rohkete roostekarva laikudega.

8. Soos kasvavad 2–3 meetri kõrgused rabamännid võivad olla rohkem kui saja
aastased.Miks jäävad soos kasvavad puud kiduraks?

     Maatskingul katkeb laudtee viivuks. Edasi laudtee lõpeb ja algab pururada, mis viib üle Kõrgepalu soosaare.

9. Kuula, milliseid linnuhääli rabast kostab. Kevadel võib kuulda tetrede kudrutamine,ja sookurgede trompethüüdu, talvel aga ronkade kronksatusi.

10. Otsi üles kaljukotka vahipuu.
      Miks on oluline säilitada soosaartel kasvavaid kõrgeid põlispuid?
      Laeva soos võib hea õnne korral märgata nii kaljukotkast kui ka merikotkast. Mõlemad lendavad raskelt, aeglaste tiivalöökidega. Sageli keerlevad kotkad purilennul tiibu liigutamata.
     Kotkaid saab neid eristada järgmiselt:

kotkad1.jpg (79030 bytes)
merikotkas                                           kaljukotkas

     Merikotka pea ja kael on helepruunid, nokk helekollane, saba lühike ja valge.
     Lennates hoiab ta saba ja kaela keha pikiteljest madalamal.

     Kaljukotka tiivad on merikotka omast saledamad ja saba pikem ning pruun ja mustade sulgedega ääristatud.
     Lennates hoiab kaljukotkas kaela ja saba keha pikiteljega peaaegu samal tasemel.

   Kõrgepalu pururada on tehtud loomarajale, kus võib kohata hunti, näha metsist, suvel võib teel olla rästikuid.

11. Otsi soosaarel liikudes, loomade tegutsemisjälgi. Milliseid loomi märkasid?

................................................................................................................................................

     Teine laudtee viib üle siirdesoo tagasi kruusatee suunas. Ees paistab soosaarte riba – need on Jõhvi saarikud. Laudtee viib neist neljandale.
     Liivasel pinnal kasvavad siin sinikad ja pohlad, rajaäärne mändidealune on täis
porosambliku valgeid vahutupse.

12. Vaatle soosaare taimestikku.
       Mille poolest erineb sealne taimestik siirdesoost? Täida tabel!

siirdesoo soosaar
   
   
   
   

    Tagasi lagedale siirdesoole piiludes võib varakevadel taevalaotuses märgata merikotkapaari.

     Õpperada lõpeb Sillaotsa talukohas, kus inimesed ei ela juba aastakümneid. Kevadeti võib siin kuulda händkaku huikamist.

     Händkakk on rongasuurune kakk, kes elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Händkakk kuulub looduskaitse alla.
     Pesa rajab kakk kas varese või ronga mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kändudesse. Händkakk püüab võiksemaid linde ja nende poegi aga ka hiiri. Händkaku vaenlased on suuremad röövlinnud, aga ka nugis, kes on enam ohtlik poegadele ja munadele.

     Alguspunkti Sellile saab mööda kruusateed vasakule keerates.

handkakk.jpg (10871 bytes)
händkakk

13. Kirjuta lühikokkuvõte oma rabaskäigu muljetest!

......................................................................................................................................

.......................................................................................................................................

......................................................................................................................................

......................................................................................................................................

......................................................................................................................................

......................................................................................................................................

......................................................................................................................................

Kasutatud pilte ja jooniseid Eesti selgroogsete ja Eesti taimede serverist ja Eestimaa Looduse Fondi lehekülgedelt.