Soode kuivendamine ja vesikondade veereziim
Karl Hommik

     Sageli arvatakse, et soost algavad või sood läbivad jõed on veerikkad. Kui jõgede veerikkuse all mõista nende toodangut madalvee ajal suvel ja talvel, selgub, et kõige veerikkamad on need jõed, mis saavad alguse vett hästi juhtiva pinnasega kõrgustikelt: Pandiverest lähtuvad Kunda, Loobu, Valge ja Põltsamaa jõgi, Otepää kõrgustikult algavad Ahja ja Võhandu ning Haanjast lähtub Piusa jõgi. Sõredates pinnastes infiltreerub sademetevesi sügavamatesse põhjaveekihtidesse ning sealt juba allikatena väljudes toidab jõgesid madalvee ajal.
     Vett halvasti juhtivates pinnastes, näiteks savides ja rabaturbas, sademete infiltratsiooni ei toimu ning vesi satub maapinda mööda voolates kiiresti jõkke. Seetõttu on niisuguse pinnasega maastikke läbivates jõgedes suvel ja talvel vett vähe.
     Samasugune on veereziim madalsoid läbivates jõgedes ( Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ja Vihterpalu jõgi). Madalsoos ei saa sademetevesi tungida pinnase sügavamatesse kihtidesse, sest põhjaveetase on maapinna lähedal. Nii tekib ka siin pinnavee vool, jõgede äravoolu reguleeriv aeglane põhjaveetoodang aga puudub.
     Madalsood saavad küll põhjavett juurde väljastpoolt sooala: suvel aurutab soo need veehulgad peaaegu täielikult, talvisel madalveeperioodil võib täheldada äravoolu vähest suurenemist. Enne kuivendamist voolab sademetevesi soodest maapinna väikese kalde tõttu pikkamööda ojakestesse ja jõgedesse.
     Madalsoode kuivendamisel lüheneb vee äravoolutee nii maapinda kui ka pinnase sügavaimaid kihte mööda. Kuivenduskraavide võrk ühtib kõikjal looduslike veeteedega ja juhib vee kiiresti edasi. Ka põhjavee juurdevool satub kuivendusvõrku ning sealt ilma suurema kaota jõgikonda. Põhjaveetaseme alandamise tõttu soos suureneb põhjavee juurdevool väljastpoolt, seega kasvab soode kuivendamisel äravool tunduvalt. Mõõtmised kuivendamata ja kuivendatud madalsoodes näitavad, et kuivenduse mõjul võib aastaäravool suureneda keskmiselt 15 % võrra peamiselt põhjavete arvel. Ka suvise ja talvise madalvee aegne äravool tugevneb.
     Kuivenduse tagajärjel muutub märgatavalt turbamulla niiskusreziim. Põhjaveetaseme alandamine suurendab taimedele kättesaadava niiskuse hulka mullas sellisel määral, et taimedele jätkub vett ka veevaestel aastatel. Kuivendatud maid saab enamasti kasutada kultuurrohumaadena, nii ei teki märkimisväärset turba tolmustumist.
     Vett hästi juhtivatele pinnasekihtidele (kruusad, liivad ja kerged saviliivad) kujunenud madalsoode kuivendamisel, kui veejuhtmete sügavus ületab turbakihi tüseduse, võib põhjavesi alaneda ka soode lähimas ümbruses. Liiga kuivaks muutunud maad vajavad niisutamist ja kaevud võivad tühjaks jääda. Samuti võivad sageneda öökülmad. Seepärast pole liivmaade kuivendamine õige ja mõtlema peaks nende maade teistele kasutamisvõimalustele.   

Ajakirjast "Eesti Loodus" 4 1971