Eesti looduse vaatamisväärsused

     Eestis on neli rahvusparki ning kümneid loodus- ja maastikukaitsealasid, mis kõik moodustavad 12% kogu Eesti territooriumist. Meie maal on säilinud veel puutumata loodust - metsad, sood ja mererannik.
      Eestimaal on üllatavalt kaunis ja mitmekesine loodus. Eestis on registreeritud üle 9000 taimeliigi, mis moodustavad huvitavaid kooslusi.
      Eriti liigirohked on Eestimaa puisniidud: lehtpuud koos rikkaliku rohttaimestikuga jätavad pargi mulje. Omapärase, samuti poolloodusliku koosluse moodustavad ka loopealsed.

     Lääne-Eestis on laialdaselt levinud mere loodud pinnavormid nagu rannad, pangad jne, leidub ka rannaluited, paest kõrgendikke. Maatõusuga on merest eraldunud rohkesti madalaid, aegamisi kinnikasvavaid rannajärvi. Lääne-Eestis on linnusaari ja -lahtesid, tihedaid loopealseid kadastikke ja haruldaseks jäänud salumetsi. Fakt, et neli riiklikku looduskaitseala paiknevad Lääne-Eestis, kõneleb ilmekalt selle piirkonna looduse omapärast ja rikkusest.

    Saaremaal on vaatamisväärsuseks kindlasti Kaali järv, mille tekitas mõni tuhat aastat tagasi langenud meteoriit, mis tekitas katlataolise kraatri ning selle ümber mitu väiksemat kraatrit. Saaremaal asub veel Panga pank kõrgusega 21,3 meetrit.
     Vilsandi riikliku looduskaitseala piiridesse kuulub ligikaudu sada Saaremaa lääneranniku saart ja laidu koos ümbritseva merega. Kaitsealal on registreeritud 246 linnuliiki, neist 111 pesitsevat.

     Hiiumaal on maastik meeldivalt mitmekesine, seal leidub paeseid tasandike loopealsetega, põllumaid, üksikuist moreenseljakuist läbitud mereliivatasandike, metsi, nõmmesid, soid ning puisniite.

    Põhja-Eestis asuv Kõrvemaa on ainulaadne loodusmaastik ning erakordselt mitmekesine: viimase mandrijää taandumisel ligikaudu 12 000 aastat tagasi tekkinud järsuveerelised oosid ja lavad, nende vahel nõgudes ligikaudu poolsada metsajärve, eriilmelise sood ning metsad. Siinsete soode areng algas ligikaudu 10 000 - 9 000 aastat tagasi, kui madalamad veekogud hakkasid kinni kasvama.

     Haanjamaa võib kanda rekordiomaniku tiitlit mitmete Eestimaa looduse tippmarkide osas. Siin paiknevad kõrgeim mäetipp Suur Munamägi (318 m), suurima suhtelise kõrgusega kuppel Vällamägi (84 m), sügavaim veekogu Rõuge Suurjärv (38 m), kõige kõrgemal asuv veekogu Tuuljärv (257 m), suurima langusega jõgi Piusa (213 m), sügavaim ürgorg Kütiorg (kuni 70 m) ning kõige paksema turbakihiga soo Vällamäe raba (17 m).

     Pärnu madalikule annavad ilme suured jõed, metsad ja rabad. Rannikut palistavad ulatuslikud luiteahelikud.