ROOMA VALLUTUSED VÄLJASPOOL ITAALIAT.
TEINE PUUNIA SÕDA (a.218 - 201 e.u.a.).

Sõja lõpp.

Kindlustanud oma seisundi Itaalias ja puhastanud Hispaania Kartaago sõjavägedest, otsustasid roomlased sõja üle viia Aafrikasse. Rooma väejuht Scipio läks sinna kolmekümnetuhandelise armeega. Kartaago senat kutsus Hannibali Itaaliast kohale. 202. a. e.u.a. kohtusid mõlemad väejuhid Zama linna lähedal. Kartaagost lõuna pool. Numiidia kuninga ratsaväe abi tõttu oli Scipio ratsavägi Kartaago omast tugevam ja Hannibal purustati.

Kartaago valitsus oli sunnitud leppima nende rahutingimustega, mis roomlased talle ette kirjutasid. Selle rahuleppe järgi kaotas Kartaago kõik väljaspool Aafrikat asuvad valdused ega omanud õigust sõdida ilma Rooma nõusolekuta. Peale selle pidi Kartaago maksma määratut sõjalist kontributsiooni ja ära andma kõik oma elevandid ja kogu sõjalaevastiku peale 10 laeva.

Nõnda lõppes aastal 201 e.u.a raskeim ja ohtlikem sõda, mis Rooma kunagi oli pidanud. Hannibali võitja Publius Cornelius Scipio sai hüüdnime Africanus.

Mõni aasta pärst rahu sõlmimist nõudis Rooma senat Kartaagolt Hannibali väljaandmist. Soovimata sattuda vaenlaste kätte, põgenes suur väejuht Aasiasse ja hukkus seal.