ROOMA VALLUTUSED VÄLJASPOOL ITAALIAT.
MAKEDOONIA JA KREEKA VALLUTAMINE.
KOLMAS PUUNIA SÕDA (a. 149 - 146 e.u.a.)

Võit Kartaago üle muutis Rooma tugevaimaks Vahemere riigiks. Nüüd hakkab ta end segama idapoolsete riikide: Makedoonia, Kreeka, Süüria, Egiptuse küsimustesse. Niisugusest vahelesegamisest olid kõike enam huvitatud Rooma kaupmehed.

Idapoolsed riigid sõdisid üksteisega alaliselt. Seepärast oli neil raske ühineda võitluseks Roomaga. Seda kasutades purustasid roomlased oma vastased ükshaaval. II sajandi esimesel poolel e.u.a. vallutas Rooma Makedoonia ja Kreeka ning lõi rängalt Süüriat.

Kolmas Puunia sõda.

Vahepeal oli Kartaago ruttu kosunud pärast teist Puunia sõda. Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada."

149.a. e.u.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago algas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale.

See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasinaid, kindlustati müüre. Naised lõikasid oma juuksed maha, et punuda neist viskemasinatele nööre. Kui Rooma armee oli lähenenud linnale, leidis ta selle kaitsmiseks suurepäraselt ettevalmistatuna. Kartaago võimsad müürid kannatasid välja kõik roomlaste tormijooksud ja suured toiduainetevarud võimaldasid elanikkonnal taluda pikka piiramist. Seetõttu ei toonud kaks esimest sõja- aastat roomlstele mingit edu.