ROOMLASTE AJALOOST.
ROOMLASED VANEMAL AJAL.

Maa ja rahvas.

Apenniini poolsaar, kus alus pandi Rooma riigile, on mägine maa, kuid leidub siiski madalikke lääne ja ida pool. Poolsaare kliima on soe, mistõttu sel valmivad mitmesugused lõunamaised viljad. Nii ongi rahvastiku tähtsamaks tegevuseks põllundus ja aiandus. Kaubandus ei arenenud küllaldaselt, sest ranniku lähedal on vähe saari ja puuduvad looduslikud sadamakohad.

Apenniini poolsaarel elasid mitmesugused rahvad, nagu itaalikud, etruskid jt. Itaalikud, kes maale andsid oma nime, ilmusid siia karjakasvatajatena ja põlluharijatena. Mitmesugust käsitööd õppisid nad tundma kreeklastelt, kes olid neist hariduses palju ees. Kõige tähtsamaiks itaalikutest said latiinid, kes elasid Latiumis, alul suguvõsadena. Et vaenulikud naabrid (näit. etruskid) neile rahu ei andnud, hakkasid nad ühendusi looma, et end pealetungide vastu paremini kaitsta. Seejuures asutasid nad enestele kindlused, millest aegamööda kasvasid linnad. Neist tähtsaim vanemal ajal olnud Albalonga. Hiljem astus viimase kõrvale Rooma linn.