KEISER AUGUSTUS.
1.

Keiser Augustus

Octavianus jättis, nagu Cesargi, välise vabariikliku korra püsima, kuid koondas kõik võimu enda enda kätte. Ta oli vägede ülemjuhataja, imperaator, rahvatribuun jne. Peale selle nimetas ta end tseesariks oma suguluse eelkäia nime järgi. Sõnast "caesar" on kujunenudki meie aja "keiser". Teda hüüti veel Augustuseks, mis tähendab "auväärne".

Provintsides ehitati talle isegi altareid austati teda nagu jumalat.

Senat ja rahvakoosolek jäid küll alles, aga nende võim vähenes tuntuvalt. Augustus määras senaatoriteks ainult oma pooltajaid. Otsustamisel senatis andis ta oma hääle esimesena ja ükski senaatoritest ei julgenud teisiti hääletada. Keegi ei julgenud Augustusega tülli minna. Võim oleks ka tüli puhul jäänud Augustustusele, sest tema käsutada oli sõjavägi. Rahvas oli tema valitsemisega rahul, sest alalised kodusõjad olid rahva ära tüüdanud. Nüüd võis igaüks rahulikult tööd teha ja homse peale kindlad olla. Seetõtu nimetatakse Augustuse aega õnnelikuks ajaks.