KEISER AUGUSTUS.
3.

Rooma linn.

Rooma oli ligi miljoni elanikuga suurlinnaks muutunud. Siia rändasid paljud Itaaliast ja teistest vallutatud maatest. Linnas leidus küll rikaste kodanike toredaid maju, kuid enamik maju oli telliskivist, väiksed ja inetud. Isegi õlgkatusega puumaju võis sageli leida. Korstnaid veel ei tuntud ja suits pääses välja läbi ukse. Seetõtu olid seinad mustad ja suitsunud.

Augustuse valitsuse ajal muutus linna välimus täielikult. Terved linnaosad kisti maha ja ehitati asemele suurepärased marmorlossid, paleed ja platsid. Augustus ise ütles: "Alustasin telliskivist linnaga, aga lõpetan marmorist linnaga". Linna kaunistati ilusate marmorkujudega. Tänavad jäid siiski endiselt kitsasteks, takistades suure ja kirju rahvahulga liikumist. Siin võis kuulda sadasid keeli, näha kõiksugu rahvaid ja rahvarõivaid. Tänavail liikusid neegrid, egiptlased, kreeka õpetlased papüüruserullidega ja mitmesugused idamaa inimesed. Keisrite ajal leidis laialist poolehoidu suplemine. Seepärast ehitati suurepärased supelasasutused, mida tarvitasid kõik rahvakihid, eriti aga rooma kõrgem kiht. Supelasutused olid neile lõbustuspaigaks. Seal olid ujumisbasseinid, vannid sooja ja külma veega ning suured võimlemis- mängusaalid. Neis ei puudunud isegi lugemistoad ja raamatukogud. Suuri supelasutusi ehitada oli võimalik seetõttu, et linnas oli hästi korraldatud veevärk.