KEISER AUGUSTUS.
7.

Lõbustused.

Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad (Augustus), et rahva laialist poolehoidu võita. Oli ju sel korral rahva peanõue: "Leiba ja lõbustusi!" Lõbustusi korraldati viimaks nii sageli, et selleks kulus ligi 100 päeva aastas. Nii võõrdus rahvamass aegade jooksul tõsisest tööst.

Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Roomas ei käidud niipalju teatris kui Kreekas. Näidendit vaadati siin ainult uhkete kostüümide ja toreda lavastuse pärast. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle.

Näidendid kanti ette kreeka eeskujul, kusjuures näitlejaiks olid orjad või kreeka rahvusest vabakslastud orjad. Näitlejate kutse oli sealjuures aga põlatud, sest näitlejad olid pärit peaasjalikult orjaseisusest.

Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Võitjad said peale kiiduavalduste aupalgaks veel näit. kas kalli pärja või summa raha. Tsirkuseetendusi käisid pealt vaatamas keiser ja senaatorid. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid valmistati ette erilistes koolides. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Haavatud vastasel oli õigus rahvalt armu paluda. Tõstsid pealtvaatajad pöidla üles, siis pidi võitja vastasele elu kinkima. Näitasid nad aga pöidlaga alla, siis andis võitja haavatud vastasele surmalöögi. Olid ühed võitluse lõpetanud, asusid teised nende asemele.Augustuse ajal, kes valitses 46 a., võidelnud amfiteatris ligi 10 000 gladiaatorit.

Amfiteatris korraldati ka kiskjate loomade võitlusi. Juba Pompeiuse ja Caesari ajal (tsirkuses) võidelnud 500 lõvi, 18 elevanti ja mitusada muud aafrika looma rahva lõbustamiseks. Augustuse ajal toodud tsirkusse ka krokodillid. Vahel lasti ka surmamõistetuid metsloomade poolt otse rahva silmade all puruks kiskuda. Hiljemini, kui ristiusk ikka enam poolehoidu leidis ja kristlasi taga kiusama hakati, jättis nii mõnigi kristlane oma elu samal võitlusplatsil oma usu eest.