KEISER AUGUSTUS.
2.
Riigi piiride kaitsmine ja sõjavägi.

Augustus kindlustas riigi sisemise rahu, kuid püüdis ka riigipiire laiendada Doonau piirkonnas ja Reini ning Elbe vahel, kus elasid germaanlased suguharudena. Viimastel puudus riiklik koraldus. Sealsed suguharud olid üksteise vastu vaenulikud, pidades sageli omavahelisi sõdu. Seda teadsid väga hästi roomlased. Nad sõbrustasid üksikute suguharudega ja ässitasid neid üles oma suguvendade vastu. Sel teel õnnestus roomlastel germaanlasi Waseri jõeni vallutada. Germaanlased kogusid jõudu ja vabastasid end, hävitades roomlaste sõjaväe (9. a. p. kr. ). Et germaanlasi karistada, saatis Augustus uued leegionid germaanlaste vastu. Riigi piirile laskis ta ehitada terve rea kindlusi.

Niisuguses suures riigis, nagu Rooma Augustuse ajal oli, nii raske korda pidada ja valitseda. Seda tegi keiser sõjaväe abil. Augustus lõi algelise sõjaväe ja suurendas leegionite arvu. Suurem osa vägedest paigutati piiriprovintsidesse. Vahel tekkis ka rahutusi Itaalias. Nende mahasurumiseks ja enesekaitseks asutas Augustus veel erilise väe, kus sõdurid said väga kõrget palka.