KEISER AUGUSTUS.
4.

Vaimne elu.

Kreeklastega suheldes tutvusid roomlased nende kirjandusega. Rooma kirjanikud püüdsid kreeka omadega võistelda. Tähtsamad neist, näit. Vergilius, olid keiser Augustuse isiklikud sõbrad, ülistasid teda ja viibisid sageli tema juures.
Kirjanduse lugemine sai sel ajal heaks kombeks, millest kinni peeti. Lugemise vajaduse kasvamisega arenes ka raamatutega kauplemine. Keiser laskis asutada avaliku raamatukogu. Üsna suuri raamatukogusid võis leida igas rikkamas perekonnas. Isegi ajalehte hakati Roomas välja andma. See saadeti raamatukauplejate poolt laiali igasse riigiossa.

5.

Koolid.

Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli peaasjalikult orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali.