V. ROOMA IMPEERIUM I JA II SAJANDIL u.a.j.
(Printsipaat)

OCTAVIANUS AUGUSTUSE VALITSEMINE
(30. a. e.u.a. kuni 14. a. u.a.j.).

Pretoriaanlik kaardivägi.

Kuigi orjade ülestõusud ja talupoegade liikumised olid summutatud, puhkesid siiski aegajalt mõnel pool uued rahutused. Võitluseks nendega ja oma võimu kindlustamiseks lõi Augustus erilise pretoriaanliku (palee) kaardiväe, mis asetses pealinnas ja Itaalia lähemais linnades.
Pretoriaanlased olid tunduvalt paremas seisundis kui muu sõjavägi: nende teenistusaeg oli lühem ja tasu palju suurem.

Rahajagamised ja lõbustused rahvale.

Rahva rahulolematuse summutamiseks tegutses Augustus ka teiste abinõudega. Tema ajal said ande raha või vilja näol 200 kuni 300 tuhat vaesemat Rooma kodanikku. Peale selle said üle 300 tuhande inimese kingiks maad või raha. Gladiaatorite võitlustest, mida Augustus korraldas mitmelgi korral, võttis üldarvus osa kuni 10 tuhat inimest ja võitlustel metsloomadega sai otsa umbes 3500 looma. Kord korraldas Augustus rahvale grandioosse merelahingu vaatemängu. etendus.jpg (92354 bytes)
Selleks kaevati Tiberi äärde 1800 sammu pikkune ja 1200 sammu laiune veemahuti.Lahingust võttis osa 30 suurt sõjalaeva ja suur arv väiksemamõõdulisi laevu, milledel oli peale sõudjaskonna 30- tuhandeline meeskond.

Augustuse välispoliitika.

Augustus pidas edukaid sõdasid Balkani poolsaare põhjaosas ja Alpides. Tema ajal loodi terve rida uusi provintse, mis ulatusid mööda Doonaud Mustast merest kuni Reini ülemjooksuni.
Võitlus Reini piiri pärast kandis vähem edu. Algul õnnestus germaanlaste käest vallutada peaaegu kogu Reini ja Elbe vaheline maa. Siis aga algas ülestõus, mille oli esile kutsunud Rooma asevalitseja Varuse karmus ja rahaahnus. Varus sattus 9. a. u.a.j. Teutoburgi metsas lõksu koos kolme leegioniga. Pärast neljapäevalist lahingut hävitasid germaanlased, kellege eesotsas oli Arminius, kogu ta armee. Pärast seda läksid kaotsi kõik Rooma Reini- tagused valdused peale Doonau ülemjooksu ja Reini vahel asuvate maade.