V. ROOMA IMPEERIUM I JA II SAJANDIL u.a.j.
(Printsipaat)

OCTAVIANUS AUGUSTUSE VALITSEMINE
(30. a. e.u.a. kuni 14. a. u.a.j.).

Rooma orjapidjail õnnestus sõjalise diktatuuri abil lämmatada orjade ülestõusud ja alamkihtide liikumised. Varakad klassid, kes olid hirmunud revolutsioonilisest liikumisest, loobusid vabariigist ja tervitasid Octavianuse üheisikulist võimu. Tänulik senat andis talle hiljem "Augustuse", s.o. "Püha" tiitli. Talle püstitati altareid nagu jumalale, luuletajad ülistasid teda värssides.

Augustuse printsipaat.

Kuid ettevaatlik Octavianus ei söandanud end avalikult kuulutada monarhiks. Ta mäletas hästi Caesari surma ja kartes tema saatust, püüdis näilikult säilitada vabariiki. Vabariiklikud võimuorganid ( senat, rahvakoosolek, valitavad ametiisikud) eksisteerisid edasi. Augustus püüdis koguni tõsta senati autoriteeti ja taastada rooma ühiskonnas vanu eluviise ja kombeid.
Nagu Caesargi ühendas Augustus enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. Ülemjuhatajana (imperaatorina) oli tal õigus määrata isikuid kõigile sõjaväelisile ametikohtadele, teostades sõjaväkke värbamist, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Ta sai võimu tähtsaimate provintside - Põhja- Hispaania, Gallia, Süüria ja Egiptuse üle. Peale selle oli Augustusel rahvatribuuni võim, ta oli ülempreester ning samuti pidas mitmel korral konsuli ja tsensori ameteid. Augustuse käes olevad ametikohad andsid talle kogu sõjalise ja kodanliku võimutäiuse.
augustus.jpg (27131 bytes)

Rahvakoosolek tegi alati niisugused otsused, mis meeldisid Augustusele, ja valis need isikud, keda ta kätte juhatas. Augustus oli väga rikas. Ta sai Caesarilt määratu suure päranduse ja suurendas ise seda konfiskeerimiste ja imperaatorlike provintside sissetulekute arvel. Seetõttu oli tal küllaldaselt varandusi rahvale raha jagamiseks ja vaatemängude korraldamiseks, millega ta võitiski rahvakoosoleku poolehoiu.

Augustuse poolt loodud valitsussüsteemi nimetatakse printsipaadiks, s.t. riigi esimese inimese - princepsi - valitsemiseks. See oli monarhia vabariigi nime all, üheisikuline võim, mida varjasid vabariiklikud vormid. Orjapidajad toetasid niisugust võimu, sest see vastas nende huvidele.