BARBARITE VALLUTUSED. ROOMA IMPEERIUMI LANGUS.

IV sajandi lõpul nõrgrnes kahte ossa jagunenud Rooma impeerium lõplikult ega suutnud enam vastu panna ümbritsevate suguharude pealetungile.

Hunnid ja läänegoodid.

Selleks ajaks oli Musta mere põhjarannikule ilmunud uus rändrahvas - hunnid. Määratu parvena liikusid nad ratsa ja veokitel läände. Oma liikumisel tõmbasid nad endiga kaasa ka idapoolsed goodid - ostgoodid. Läänepoolsed goodid (läänegoodid), kes elasid Alam- Doonau rajoonis, ei soovinud hunnidele alistuda. Nad pöördusid Ida- Rooma imperaatori Valenise poole palvega lubada neil tulla üle Doonau ja asuda impeeriumi territooriumile.

Valens andis nõusoleku ja määratu suur suguharu tuli üle Doonau. Mitusada tuhat läänegooti asus Rooma piirile.

Läänegootide ülestõus.

376. a. tõusid läänegoodid Rooma vastu üles. Nad liikusid mööda Traakiat, kõike oma teel laastates. Nendega liitusid orjad, samuti koloonid ja töölised, kes olid kinnistatud kullakaevandustesse. Nad juhatasid läänegootidele kätte asundused ja peidupaigad,kuhu kohalik elanikkond oli peitnud oma vara.

Imperaator Valens astus läänegootidele suure sõjaväega vastu, kuid sai nende käest rängalt lüüa Adrianoopoli linna juures ja langes ise lahingus (378. a.).

Lääne- Rooma imperaator saatis Itta oma parima väejuhi Theodosiuse, andes talle Augustuse tiitli. Theodosius rahustas läänegoodid ja asustas nad Doonau äärde liitlastena, kes olid kohustatud andma imperaatori käsutusse sõjaväeüksuse. Theodosius sai imperaatoriks, ühendades oma kätesse kogu impeeriumi.

Pärast Theodosiuse surma (395.a.) jagunes impeerium lõplikult kahte ossa. Surres jättis Theodosius idapoolse osa ühele pojale, läänepoolse osa teisele. Theodosiuse poegade ajal algas uus läänegootide ülestõus Alarichi juhtimisel. See ülestõus ühendas roomlaste ja barbarite jõud üheks ja nende ühiste hoopide all lagunes Rooma impeerium lõplikult. Revolutsioon oli nüüd võiduteel