BARBARITE VALLUTUSED. ROOMA IMPEERIUMI LANGUS.
Rooma vallutamine Alarichi poolt.

Kui Alarich tungis Itaaliasse ja liikus Rooma suunas, avasid talle linnaorjad, kes nägid temas oma vabastajat, südaöösel väravad. Läänegoodid vallutasid linna (410. a.) ja koos orjadega panid linnas toime kohutava rüüstamise. Seejärel läksid läänegoodid Lõuna- Itaaliasse. Alarich suri sel ajal ja ta järglane sõlmis imperaatoriga leppe ning viis läänegoodid Galliasse.


Attila.

V sajandi keskpaigu u.a.j. tormasid Ida- Rooma impeeriumi hunnide väehulgad. Nende eesotsas seisis andekas väejuht Attila, keda tolleaegsed rooma kirjanikud nimetasid "jumala vitsaks". Hunnid laastasid Ida- Rooma impeeriumi, ja saanud suure lunaraha, siirdusid Galliasse.

451. a. kohtas neid Katalaunia lagendikul Ida- Gallias suur Rooma sõjavägi. See koosnes peamiselt liiduvägedest, läänegootidest, frankidest ja teistest barbarite suguharudest. Toimus äge lahing. Pärimuse järgi olevat lagendikul läbivoolavad ojad verevoolust üle ajanud. Mõlemad pooled kandsid tohutuid kaotusi. Hunnide jõud oli vapustatud ja Attila pöördus tagasi Reini taha.

Järgmisel aastal laastas Attila Põhja- Itaaliat. Varsti pärast Itaaliast tagasipöördumist suri ta.

Vandaalid Aafrikas.

V sajandi keskpaiku vallutasid Lääne- Rooma riigi provintse mitmesugused suguharud. Läänegoodid, kes tungisid Hispaaniasse, surusid sealt välja vandaalide suguharu. Vandaalid siirdusid Põhja- Aafrikasse. Sealt tungisid nad 455. a. Itaalia kallale ja panid Roomas toime kohutava hävitustöö. Sellest ajast peale hakkas sõna "vandalism" tähendama kultuuri mälestusmärkide hävitamist.

Imperaatorliku võimu kasutasid tollal barbarlike armeede ülemad, kes oma soovi järgi panid imperaatoreid troonile ja kukutasid neid.