IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

ESIMENE TRIUMVIRAAT. CAESARI DIKTATUUR.

Triumviraadi lagunemine.

Sellal kui Caesar vallutas Galliat, hukkus Crassus Idas võitluses partlastega. Triumvraat lagunes. Caesari ja Pompeiuse vahel toimus täielik lõhenemine ja algas võitlus võimu pärast.

Caesari volituste tähtaeg Gallias lõppes 49. a. alguses. Senat pani talle ette sõjavägi laiali saata ja Rooma ilmuda. Kuid Caesar keeldus seda tegamast. Ta tahtis oma sõjaväe abil haarata Roomas võimu.

49. a. jaanuarikuus tuli Caesar ühe leegioni ja ratsaväega üle Rubico jõekese, mis oli Itaalia piiriks, et suunduda Rooma. Kõneldakse, et ta kaua seisnud kõheldes Rubico ees. Lõpuks andis Caesar sõnadega "liisk on heidetud" käsu sõjaväed üle viia. Siis liikus ta kiirmarsiga Rooma poole.

Caesari pealetungist kuulda saades põgenesid konsulid ja osa senaatoreid Roomast. Pompeius sõitis Balkani poolsaarele ja hakkas seal valmistuma sõjaks.

Caesar vallutas linna ilma võitluseta. Ta kohtles oma vaenlasi väga pehmelt ega hukanud ühtegi neist. Viibinud Roomas mõned päevad, suundus Caesar Hispaaniasse, kus seisis hulk Pompeiuse sõjaväega. Caesar sundis nad alistuma ja siirdus siis Balkani poolsaarele Pompeiuse enese armee vastu. 48. a. juunikuus toimus nende vahel lahing Farsalose juures (Tessaalias). Pompeiuse sõjaväed purustati ja ta ise põgenes Egiptusesse, kus ta tapeti Egiptuse kuninga käsul.

Caesar Egiptuses.

Caesar siirdus samuti Egiptusesse Aleksandrias toimus tollal võitlus surnud kuninga (ühe Ptolemaiose) laste vahel. Caesar segas end sellesse, asudes aleksandrialaste poolt pagendatud kuningatari Kleopatra poolele.

Roomlaste segamine Egiptuse siseasjadesse ja nende väljapressimised kutsusid esile ülestõusu nende vastu. Caesar piirati kuningalossis ümber. Lossi piiramise aegu põles ära ka kuulus Aleksandria raamatukogu. Caesari seisund, kel oli esialgu vähe sõjaväge, oli erakordselt ohtlik. Alles pärast seda, kui Caesarile saabus Aasiast abivägesid, õnnestus tal ülestõus maha suruda. Pannud Egiptuse troonile Kleopatra, lahkus ta 47. a. kevadel Egiptusest.

Pärast seda siirdus Caesar Mithridatese poja Pharanakese vastu, kes oli vallutanud osa Väike- Aasiat. Caesar purustas ta niisuguse kiirusega, et kirjutas sellest Rooma ainult kolm sõna: "Tulin, nägin, võitsin." Seejärel hävitas ta kahes suures lahingus pompeiaanlased Aafrikas ja Hispaanias.