IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

ESIMENE TRIUMVIRAAT. CAESARI DIKTATUUR.

Caesar - Rooma käskja.

Tagasi pöördunud Rooma, sai Caesar ta piiramatuks käskijaks. Ta määrati eluaegseks diktaatoriks. Samaaegselt pidas Caesar ka konsuli ametit ja kasutas rahvatribuuni võimupiire ning tsensori õigusi. 44. a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningakrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutusi ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Seetõttu oli Roomas nimepidi vabariik edasi: alale oli jäänud nii senat kui ka rahvakoosolek ja valitsevad ameti- isikud. Tegelikult oli aga Caesar piiramatu ainuvalitseja. Senaatorite arvu suurendas Caesar 900- le, täiendades senatit oma poolehoidjatega, rahvakoosolek hääletas aga Caesari näpunäidete järgi. Senikaua kui Caesar taotles võimu, oli ta näiliselt demokraatia pooldaja; niipea kui ta aga oli saavutanud selle võimu, siis katkestas ta sidemed rahvaga. Nii tühistas Caesar võlgade kaotamise seaduse, vähendas vilja tasuta jagamist ja keelas käsitööliste liidud, nõndanimetatud "kolleegiumid". Mitmel korral summutas ta rahutusi Itaalias relvastatud jõuga.