IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).
GAIUS GRACCHUS (a.123 - 121 e.u.a.).

Ülestõus ja Gaius Gracchuse hukk.

Nüüd läksid aristokraadid üle avalikule ründamisele. Rahvakoosolekul tõsteti üle Gracchuse poolt asutatud Aafrika koloonia kaotamise küsimus.

Seejuures vihjati mitmesugustele ebasoodsatele ennetele, mis takistavat koloonia sutamist. Selle küsimuse arutamise päevaks kuulutas senat välja sõjaseisukorra. Gaius oma poolehoidjatega vallutas osa linna, kuid konsul paiskas talle vastu suured relvastatud jõud ning peale lühikest võitlust aeti ülestõusnud laiali.

Kokkupõrke aegu nikastas Gaius endal jala ja tahtmata vaenlaste kätte sattuda, käskis orja teda surmata. Vaenlased ei jätnud rahule isegi Gaiuse laipa, millel raiuti pea otsast; laip heideti Tiberisse. Umbes kolm tuhat Gaiuse poolehoidjat hukati (121.a. e.u.a.).

Varsti pärast noorema Gracchuse surma lõpetati maa jagamine kodanikele ja jagatud maatükke lubati müüa. Talupoegkond jäi jällegi ilma maata.

Niisiis ei saavutanud maareform oma eesmärki. Gracchuste poolt juhitud liikumisest võtsid osa ainult ratsurid, s.t. Rooma kaubnduslikud- rahanduslikud kihid; talupoegkonna maatumine ei peatunud. Klassivõitlus teravnes Roomas veelgi enam.