IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

CATILINA VANDENÕU. POMPEIUS JA CAESAR.

Catilina.

Orjade massiliste ülestõusude tagajärjel hakkasid rooma suurnike esindajad uuesti nõudma sõjalise võimu maksmapanemist. Sõjaline diktatuur võis paremini kaitsta orjapidajate huve ja varandust. Rooma diktaatori kohale pretendeerijaid oli palju. Kõige otsustavamalt tegutsesid vaesunud aristokraatia liikmed. Nende seast paistis eriti silma endine Sulla poolehoidja Catilina. Ta esitas oma kandidatuuri konsuli kohale mitmel korral, kuid tal ei õnnestunud sellele kohale pääseda. 65. a. e.u.a. tahtis ta suursuguste roomlaste Caesari ja Crassuse toetusel tappa konsulid ja haarata võimu Roomas endale. Kuid seegi plaan ei õnnestunud tal.

63. a. esitas Catilina oma kandidatuuri jällegi konsuli kohale. Samaaegselt valmistas ta vandenõu vabariigi vastu. Rahva enda poole meelitamiseks lubas Catilina tühistada kõik võlad. Kuid ta poolehoidjate peamise hulga moodustasid vaesunud aristokraadid. Catilinat toetasid samuti Sulla veteraanid (vanad sõdurid), kes omal ajal olid saanud maad, kuid polnud tööga harjunud ja olid jõudnud selleks ajaks juba laostuda. Catilinal oli pooldajaid ka jõudikute hulkade seas, kes ei elatunud tööst, vaid rikaste andidest.

Vabariigi- vastase vandenõu paljastas õigeaegselt vabariiklane konsul Cicero. See oli hiilgav kõnemees, kes oli Roomas kuulus oma kõneoskusega. Hoolimata oma kõhklusist oli Cicero järjekindel vabariikliku korra kaitsja. Ta pidas Catilina vastu sütitavaid kõnesid, milles ta nõudis Catilinale surma selle eest, et see tahtis kukutada vabariiki. Kuid senat kõhkles. Lõpuks said vabariiklased siiski ülekaalu. Catilinat ja teisi vandeseltslasi otsustati karistada surmanuhtlusega. Roomas areteeritud Catilina poolehoidjad hukati. Catilina ise koos osa oma inimestega jõudis põgeneda Etruuriasse, kus asusid teda toetavate Sulla veteraanide maad. Seal koondas ta kokku oma pooldajad ja astus valitsusvägede vastu. Lahing toimus 62. a. e.u.a. Catilina võitles ägedasti, kuid ta väed purustati ja ta ise langes lahinguväljal. cicero.jpg (20162 bytes)

Vabariiklik kord oli säilitatud, kuid mitte kauaks. Orjapidaja ülemkiht ei lakanud võitlemast sõjalise diktatuuri eest. Esile kerkisid uued poliitilised tegelased: Pompeius ja Caesar.