CONSTANTINUS JA TA JÄRGLASED. IMPEERIUMI LAGUNEMINE.

Kiriklikud väärõpetused. Agonistikute liikumine.

Constantinus aitas energiliselt kirikut võitluses väärõpetustega, mis kandsid sageli revolutsioonilist iseloomu. Väärõpetuseks nimetati voolu, mis oli vaenulik kirikus valitsevaile vaadetele. Eriti palju väärõpetusi tekkis IV sajandil u.a.j. seoses sellega, et kirik rikastus ja sai riikliku tunnustuse. Paljud kristlased, eriti need, kes olid vaesemad, vihjasid piiskoppide rikkusele, ning nende luksuslikele eluviisidele ja astusid välja kiriku leppimise vastu riigiga.

Väga tugevaks kujunes agonistikute liikumine. "Agonistik" tähendab "usu eest võitlejat". Need olid Põhja- Aafrika orjad ja koloonid, kes käisid nuiadega varustatult mööda külasid. Nad lõhkusid mõisu, vabastasid võlgnikke ja orje. Kui agonistikud kohtasid mõne rikka sõidukit, mida saatsid kiirkõndijad- orjad, asetasid nad orjad sõidukisse ja sundisid isandat jooksma sõiduki ees.

Mõni aeg pärast Constantinuse surma algas uuesti pikk omavaheline võitlus võimu pärast.