V. ROOMA IMPEERIUM I JA II SAJANDIL u.a.j.
(Printsipaat)
ROOMA ELU- OLU JA KULTUUR VABARIIGI LÕPUL JA I SAJANDIL u.a.j.

Ehituskunst.

Sel perioodil tehti palju Rooma ja provintside kaunistamiseks. Suurepärased rooma maanteed ja kivisillad on säilinud Itaalias ja mõningais paigus provintsides kuni tänapäevani. Rooma linn luges oma elanikkonda üle miljoni inimese. Siin oli hulk kauneid losse, platse, saunu ja amfiteatreid, samuti ka mitu veejuhtmestikku, mis tõid head joogivett linna ümbruskonnast. Suurimaist ehitusist tuleks märkida määratu suurt amfiteatrit Colosseumit, mille olid ehitanud imperaatorid Vespasianus ja Titus. Selle varemed on säilinud veel tänini. Colosseum mahuta umbes 100 tuhat pealtvaatajat.

Kuid kõrvuti nende suurepäraste hoonetega asusid terved kvartalid, kus elas linna kehvikkond, kes leidis peavarju armetuis hüttides või suurtes mitmekordsetes, halvasti ehitatud ja sageli kokkuvrisevates majades.

Rooma teadus ja tehnike olid kõrgel tasemel. Ehitustehnikast on meie ajani säilinud Caesari ajal elanud rooma inseneri Vitruviuse traktaat. Vitruvius kirjutas kõigi tehnika eriharude alalt, sealhulgas ka sõjatehnika alalt.

Rooma kultuur oli vähem iseseisev kui kreeka kultuur, mille mõjul ta arenes.

Kuid ladina keel, rooma kirjandus ja teadus levisid hiljem kõige mitmekesisemate Euroopa rahvaste keskel ja läksid euroopa kultuuri varasalve.

colosseum.jpg (139134 bytes)