V. ROOMA IMPEERIUM I JA II SAJANDIL u.a.j.
(Printsipaat)
ROOMA ELU- OLU JA KULTUUR VABARIIGI LÕPUL JA I SAJANDIL u.a.j.

Rooma ühiskonna kõlbeline langus.

Rooma ühiskonna kõrgklassides langes kõlblus väga madalale. Ilma igasuguse vaevata saadud rikkused ja jõude eluviis mõjusid rikkuvalt. Kõik ülemkihi seast pärinevad ameti- isikud olid müüdavad ja raha eest valmis kõigeks. Vana Rooma suurnikkond oli kaotanud oma endise sõltumatuse ja painutas selga iga rikka ja eduka väejuhi ees.

Vaba Rooma kehvikkonna kõlblus ei olnud palju parem.

Vabariigi lõppaegadeks oli talupoegkond veelgi enam laostunud ja täitis omalt poolt linna jõudehulkade ridu. Caesari ja Octavianuse veteraanid, kes olid pikkade sõjaretkede aegu võõrdunud tööst, müüsid oma maatükid ruttu edasi. Kõik katsed restaureerida talumajalpidamist kandsid ebaedu. Linnarahva alamkihtide suurem hulk oli lõplikult võõrdunud tööst ja elas andidest, mis talle langes rüppe riigilt ja üksikuilt rikastelt: tasuta söömaaegadest, raha ja leiva väljajagamisest jne. Selle tööta pööbli seas arenes kirg tooreste ja veriste vaatemängude järele. "Leiba ja lõbumänge!" sai rooma masside hüüdsõnaks. Rahvakoosolek, mis koosnes sellest demoraliseeritud jõude- massist, oli niisama hõlpsasti äraostetav nagu senatki.

Seetõttu oli Rooma väejuhtidel vabariigi lõppaegadel võimu haaramine nõnda kerge.