V. ROOMA IMPEERIUM I JA II SAJANDIL u.a.j.
(Printsipaat)
ROOMA ELU- OLU JA KULTUUR VABARIIGI LÕPUL JA I SAJANDIL u.a.j.

Plinius Vanem.

Rooma õpetlasist tuleb märkida Plinius Vanemat, kes elas I sajandil (a. 28 - 79 u.a.j.). See oli sügavasti haritud inimene, kes tundis huvi kõigi teaduste vastu. Pliniuse töökus oli uskumatu. Ta luges ja tegi märkmeid kõikjal: rännakute ajal, jalutuskäikudel, saunas jne. Oma peateose - "Loodusloo" - koostamiseks kasutas Plinius 2 tuhat raamatut ja kogus kokku määratu faktilise materjali. Need faktid olid muide küll vähe süstematiseeritud. Plinius langes oma teadusliku uudishimu ohvriks. Vesuuvi purske ajal 79. a. u.a.j. Tahtes kohutavat loodusenähtust lähedalt vaadelda, ligines ta liigselt vulkaanile ja mürgised gaasid surmasid ta.

Filosoofia.

Filosoof Lucretius Carus kirjutas (I sajandi esimesel poolel e.u.a.) filosoofilise poeemi, nimega "Asjade loomusest". See teos on kirjutatud suure andekusega. Poeetilises vormis arendus Lucretius mõtet, et kogu maailm on alistatud loodusseadustele, ja tõendas, et jumalad ei avalda mõju sündmuste loomulikule käigule. Jumalad ise on Lucretiuse järgi inimeste loodud. Lucretius võitles ebausuga ja eitas usku hauatagusesse ellu.