ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD.
ITAALIA VALLUTAMINEE

Vaatamata sellele, et Rooma siseriigis käis patriitside ja plebeide vahel äge võitlus, vallutas Rooma pikkamööda Itaalia.

Vallutused olid eelkõige vajalikud patriitsidele ja rikastele plebeidele, sest see võimaldas anastada vallutatud rahvaste maid. Kuid ka plebeide kehvikkond sai osa maid. Seepärast teeniski Rooma talupoegkond meeleldi sõjaväes ja selle talupoegkonna kätega vallutati kahe sajandi kestel peaaegu kogu Itaalia.

V sajandil e.u.a. pidasid roomlased palju sõdu naaberrahvastega. Nende sõdade tulemusena vallutasid roomlased etruskidelt Tiberi alamjooksu parema kalda.

Gallide rünnakud.

IV sajandi algul e.u.a. sööstsid Po jõe orust Etruuriasse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal 390 e.u.a. purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud Rooma, purustasid selle peaaegu tervenisti. Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses Kapitooliumis. Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud. Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva. Gallid liikusid nõnda vaikselt, et keegi ei kuulnud neid. Ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles. Kuid samal hetkel tõstsid hirmsat kisa ja kära haned, kes olid pühendatud jumalatar Junole ja asusid seetõttu Kapitooliumi templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid kuristikku kogu gallialaste väeüksuse.(Siit ongi pärit väljend "Haned päästsid Rooma".)

Saanud roomlasilt määratu suure lunaraha, 1000 naela¹ kulda, lahkusid gallialased. Kuid veel hiljemgi ründasid nad mitmel korral Rooma territooriumi, kuid neil ei õnnestunud enam vallutada linna. Peale Rooma purustamist gallide poolt ehitati ta uuesti üles ja kindlustati tugevasti.