V. ROOMA IMPEERIUM I JA II SAJANDIL u.a.j.
(Printsipaat)
IMPEERIUMI SEISUND. ÜLESTÕUSUD PROVINTSIDES.

Ülestõus Juudamaal.

Vespasianuse ajal alistati lõplikult Juudamaa, mis oli juba Nero ajal 66. a. tõusnud üles imperaatorlike ametnike rõhumise tõttu. Juudamaa pani kaua ja visalt vastu. Seda rahustas Vespasianus, kelle Nero oli läkitanud sinna armee juhatajaks. Kui Vespasianus sai imperaatoriks, andis ta sõjaliste operatsioonide juhtimise oma pojale Titusele. Titus koondas Jeruusalema juurde värsked sõjaväed ja algas piiramist. Linna ümbritses kolmekordne müüriderõngas. Ta arvukas elanikkond kaitses end kangelaslikult. Kuid ümberpiiratute seas algas kohutav nälg ja seetõttu lõpuks õnnestus roomlastel vallutada linn. Jeruusalem hävitati (70. a. u.a.j.). Leekides hukkus ka ta kuulus tempel. Rooma sõjaväed vallutasid Juudamaa.

Impeeriumi edasist kindlustamist teostas Vespasianuse järglane Titus. Tema ajal tabas impeeriumi kohutav õnnetus - vulkaan Vesuuvi purse. Purske ajal mattusid tuha alla Pompeji ja Herculaneumi linn. Hiljem (XIX sajandil) on arheoloogid need linnad välja kaevanud ja avastanud neis hästi säilunud tänavaid, maju, tarberiistu jne.