ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD. Itaalia loodus ja rahvastik. Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Itaalia pinnas on viljakam kui Kreeka pinnas. Ka Itaalia on samuti küllalt mägine maa (põhjast lõunasse lõhestab teda Apenniini mäeahelik), kuid ta mäed on vähem järsud ja lähevad paljudes kohtades üle avaraiks viljakaiks tasandikeks (Kampaania, Latium). Seetõttu on põllundustingimused Itaalias palju soodsamad kui Kreekas. Kõrgetel mäenõlvadel ja orgudes asuvad ülihead karjamaad. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid
mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria.
Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja
Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid
mereröövimise ja riisumisega.
|